LOETUIMAD LOOD 2023: Uuest aastast tuleb bussisõidu eest maksma hakata

Lääne Elu avaldab uuesti 2023. aastal enim loetud lood. Üheks nendest on 12. septembril ilmunud lugu „Uuest aastast tuleb bussisõidu eest maksma hakata”.

Uuest aastast peavad kõik peale laste, eakate ja puudega inimeste hakkama ühistranspordis sõitmise eest piletiraha maksma.

See, et tasuta ühistransport lõpeb, on kirjas koalitsioonilepingus. Regionaalminister Madis Kallase sõnul ollakse plaaniga graafikus. „Plaani järgi võiks pilet maakondlikes bussides rakenduda kõige varem 2024. aasta alguses, sest üleminek tasulisele sõidule nõuab ühistranspordi korraldajatelt tehnilisi ettevalmistusi,” ütles minister. Kõige suurem ettevõtmine on piletite eelmüügi korraldamine.

Kellele tasuta sõit siiski säilib, selles pole veel päris täpselt kokku lepitud. Transpordiameti ühistranspordi korraldamise osakonna juhataja Andres Ruubas ei osanud veel täpseid vanusepiire öelda, vaid sõnas, et eapiirid seatakse põhimõttel, et maksma peavad sõidu eest need, kes koolis enam ei käi ja pensionieas veel ei ole. Samuti säilib tasuta ühistransport puuetega inimestele.

Ühistransporti plaanitakse Ruubase sõnul tasuliseks muuta sellepärast, et tasuta transport ei ole meelitanud inimesi teenust kasutama. „See ei ole jätkusuutlik,“ ütles Ruubas. „Teenuse kvaliteet ei lähe paremaks. See ei täitnud oma eesmärki.“

„Ega selle tasuta ühistranspordiga õnne õuele toodud, pigem on see pärssinud ühistranspordi arengut, ja eriti nendes kohtades, kus see on tasuta. Inimesed on valmis maksma teenuse eest raha, kuid sellisel juhul tahavad saada nad ka rohkemaid võimalusi,” lisas MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegevdirektor Andrus Nilisk.

Ühistranspordikeskusel ei jätku raha ühistranspordi ülalpidamiseks. Ruubase sõnul on riigieelarves ühistranspordile eraldatud 115 miljonit eurot, aga tegelikult oleks selleks vaja 145 miljonit. Rahapuuduse tõttu pole võimalik teha ka investeeringuid, et teenust paremaks muuta.

„Kui riik puuduolevat raha ei leia, tuleb ühistransport seisma panna,” tõdes Nilisk.

Niliski sõnul pole tasuta asju olemas. „Antud juhul maksavad kõik maksumaksjad tasuta ühistranspordi kinni,” lausus Nilisk. „Kui vaatame suurt pilti, siis alates sellest hetkest, kui üleriigiliselt tehti tasuta ühistransport, vähenes ka võimalus ühistranspordi arengus parendusi ellu viia. Sisuliselt külmutati olemasolevad liinid, ja liinivõrgu kasvu, mis võiks paranda ühistranspordi kättesaadavust, enam ei investeeritud.”

Ruubas tõi välja veel ühe ühistranspordi madalkohtadest. Tema sõnul on praegu teenus suunatud koolilastele, bussid sõidavad enamast koolipäeva alguse ja lõpu kellaaegadel. „Teistele see aeg ei sobi,“ ütles ta. Ruubase sõnul peaks sõiduplaan võimaldama inimestel ka tööl käia.

Ka väiksemates piirkondades võiksid bussid tihedamini käia. Ruubase sõnul ei lähe keegi ühistranspordiga lähimasse asulasse poodi, kui järgmist bussi peab ootama näiteks kaheksa tundi. Praegune sõidugraafik ei vasta kõikide kasutajate vajadustele.

Kuigi uuest aastast tuleb bussisõidu eest taas maksma hakata, ei tähenda see, et ühistranspordile oleks raha piisavalt. Ruubase sõnul on tööealisi inimesi ühistranspordi kasutajate hulgast vaid 17 protsenti, nende arvelt koguneks piletiraha vaid umbes 3 miljonit eurot. Sellest summast küll ei piisa, kuid Ruubase sõnul on see samm õiges suunas, et muuta ühistransport kvaliteetseks ja autodega konkureerivaks teenuseks.

Piletitsoonid

Et tasulist ühistransporti rakendada, on Läänemaa 1. juulist jaotatud piletitsoonideks. „Tõsi, need puudutavad kaugliine, avalikel maakonnaliinidel mingeid muudatusi sellega ei kaasne,” nentis Nilisk. „Maakonnasisene ühistransport on praegu edasi tasuta, kuna Läänemaa tegi sellise valiku 2018. aastal, kui Keskerakond selleks võimaluse andis.”

Läänemaa on jagatud kolmeks piletitsooniks. Tsoon 1 on Vormsi saar ja Haapsalu ümbrus Saunja – Jõõdre – Kiviküla jooneni. Tsoon 2 on esimese tsooni välispiirist kuni Väike-Nõmmküla – Jalukse – Palivere – Martna – Haeska jooneni. Tsoon 3 on eelmise tsooni välispiirist kuni Läänemaa piirini.

Läänemaa kaugliinidel sõitmiseks on võimalik soetada ka 25 eurot maksev 30 päeva pilet, ühe tsooni 30 päeva pilet maksab 15 eurot.

Pileteid saab osta ka iga sõidu jaoks eraldi. Ühe tsooni pilet maksab üks euro, kahe tsooni pilet 1,7 eurot ja kolme tsooni pilet 2,4 eurot. E-raha eest ostetud pilet on sularaha eest soetatust veerandi võrra soodsam.

„Kui nüüd uuest aastast muutub sõit tasuliseks ka kohalikel liinidel, siis vastavalt poliitikute lubatule hakkavad selle teenuse eest maksma ka elanikud vanuses 20–62 eluaastat,” lausis Nilisk. „Kui Läänemaa omavalitsused ei otsusta teisiti – ei kehtesta kõikidele sõitjagruppidele piletihinda või otsustavad kogu liinivõrgu kulud võtta enda kanda ja inimesed saavad edasi tasuta ühistransporti nautida.”

Tasuta ühistranspordi jätkumist Läänemaal võimalikuks ei peeta. „See ei ole reaalne,” ütles Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. „Valla eesmärk on koolid, lasteaiad, hooldekodud toimimas hoida, ühistransporti pole võimalik kinni maksta.”

Riigi tugi omavalitsustele on Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul pidevalt vähenenud ja seega ei tule kõne allagi, et omavalitsused hakkaksid kinni maksma ka ühistransporti. „Meil ei ole raha!” ütles Sukles. Ta täpsustas, et „meie” all ei mõelnud ta mitte ainult Haapsalut, vaid ka teisi omavalitsusi. „See on nii küüniline jutt,” nentis Sukles.