Kodumaisel kapitalil põhineva Holm panga läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti väike-ettevõtjate investeerimisjulgus kulude kasvu ning nõudluse vähenemise tõttu langenud – pea pooled vastajad kaaluksid investeeringute tegemist, kui majandus pööraks kasvule ning maksupoliitika stabiliseeruks.
„Uurisime oma iga-aastase küsitluse käigus 300 ettevõtjalt ja finantsjuhilt, milline on nende ettevõtte tänane finantstervis ning milliseid arenguid ootavad nad 2024. aastalt. Uuring näitas, et pikale veninud ebastabiilne periood, pidevalt kasvavad kulud ja maha jahutatud majandusega vähenev nõudlus on mikro- ja väike-ettevõtjate kindlustunnet mõnevõrra vähendanud. 43 protsenti vastanutest ütles, et neil läheb täna võrreldes mullusega natuke või palju kehvemini,“ selgitas Holm panga ärikliendi panganduse juht Viljar Lillemägi.
Pisut üle veerandi ehk 26 protsenti vastanutest ütles samas, et neil läheb eelmise aastaga võrreldes paremini. „Enamasti mainiti põhjusena senise tegevuse laiendamist ja uut äristrateegiat, mis kinnitab taaskord vana tõde – ettevõtted, kes julgevad kasutada kriisisituatsiooni ära muutuste elluviimiseks ja kohanevad uute oludega, suudavad kriisist väljuda isegi varasemast edukamatena,“ rääkis Lillemägi.
Muutused tähendavad üldjuhul aga investeeringuid, mida plaanib uuringu tulemuste kohaselt järgmiseks aastaks vaid kolmandik väike-ettevõtetest. Lillemägi sõnul on investeerimisjulgus võrreldes möödunud aastaga paranenud – mullu oli uute äriplaanide suhtes optimistlikult meelestatud vaid 25 protsenti, tänavu juba 34 protsenti.
„Ettevõtete konkurentsivõime säilimiseks ja kasvamiseks peaks see protsent olema aga palju kõrgem. Ja soovi oma konkurentsivõimet tõsta ettevõtetel on – tervelt 93 protsenti vastajatest ütles, et oleksid teatud tingimustel valmis kaaluma investeeringuid. Pea pooled tahaksid näha, et majandus pööraks kasvule ja maksupoliitika stabiliseeruks, aga tingimustena mainiti ka käibe kasvu, hinnalangust või investeeringuga kaasnevat uut äripotentsiaali,“ rääkis Holmi esindaja.
Selleks, et ettevõtjad saaksid veenduda oma investeeringuplaanide tasuvuses, peab neil Lillemägi kinnitusel olema võimalik panna lähiaastateks paika elementaarsed kuluread nagu tööjõumaksud, põhivara haldamisega seotud kulud ja ülejäänud otseselt äritegevusega seotud kulud.
„Olukorras, kus ettevõtja ei tea täpselt ette, millised maksukohustused teda 12 kuu jooksul ootavad, on täpseid prognoose raske teha,“ kommenteeris panga esindaja. Tema sõnul ei saa samas sugugi öelda, et tänases majandusolukorras ei ole investeeringute tegemine mõistlik.
„Näeme mitmeid soodustavaid faktoreid – paljudes valdkondades on hinnatõus stabiliseerunud ja mitmed varade müüjad ja teenuste pakkujad on hindade läbirääkimisel võrreldes varasemaga oluliselt paindlikumad. Näitena võib tuua ehitussektoris töömahtude raugemise nii Eestis kui Skandinaavias, mis pidurdab töötasude kasvu ja loob sobiva hetke uute objektide ehituse alustamiseks,“ selgitas ta.
Lillemägi lisas, et väike-ettevõtetel tasub sellistes oludes pöörduda rahastusvõimaluste arutamiseks just väikepankade poole, kes oskavad äriplaane hinnates olla paindlikud.
„Holm hindab täna meie laual olevate taotluste puhul mitte niivõrd ettevõtete tänaseid majandusnäitajaid, kui pigem plaani ennast – vaatame, kas sellel on potentsiaali leida keerulistes oludes ettevõtte heaolu ohtu seadmata uut tulu toovat kurssi,“ kinnitas Lillemägi.
Holm Bank AS on Eesti kapitalil põhinev pank, millele on tegevusloa andnud Euroopa Keskpank. Holm pangale kuuluvad kaubamärgid Liisi ja Holm. Panga teenuste hulka kuuluvad tähtajalised hoiused, füüsilised ja virtuaalsed krediitkaardid, era- ja äriklientide finantseerimine ning järelmaksud. Pank pakub tähtajalisi hoiuseid ka Saksamaal ja Austrias ning omab ettevõtet Holm Bank Latvia SIA, mis tegutseb finantsteenuse pakkujana Lätis.
