- novembril möödub 260 aastat Otto Wilhelm Masingu (1763–1832), õ-tähe looja sünnist.
August Sang on Masingust kõnelevas luuletuses kirjutanud: „Mees pasteldes, kes välja põldu kündis, / uut vagu alustas ja hõikas: „Nõõ!” … / Mees kambris haaras sulepea ja sündis / uus pookstav tema käe all – sündis „õ”.”
Päris nõnda õ muidugi ei sündinud. Kuidas Masing aga ikkagi õ-ni jõudis? Oma osa mängis Masingu pärinemine idamurde alalt. Õ-häälik on idamurdes levinum kui teistes murretes, näiteks õksad (oksad) ja õtsib (otsib). Võiks öelda, et Masing lausa kümbles õ-s. Lisaks tuleb Masingu puhul esile tõsta tema suurepärast eesti keele oskust.
Minu nimes mitu Õ tähte ja nalja saanud ikka kas oie kooka oie koora oie kööra