(Luuka 2: 8 – 20)
Öö oli selge ja tuulevaikne. Tähed pilvitus taevas olid kirkad. Kuu oli suur ja kollane ning valgustas rohumaal magavaid lambaid. Pisut oli jahe.
Karjased olid tihedasti üksteise kõrval lõkke ümber. Istuti villaste tekkide ja lambanahkade all. Mehed ajavasid juttu. Väike Hanna kössitas vanaisa külje vastas ja kuulas vaikselt, mida mehed rääkisid.
sina ei pea mitte lollusi suust välja ajama
lihtsameelsus
Lase inimestel oma elu elada. Lase unistada ja loota. Keegi ei tea, milline arvamus on õige ja teistel vale.
keelab oma elu vusssi keeramast, pole aga vaja seda teistele peale suruda