Lehtede põletamine on igasügisene poleemika

Lääne Elu

info@le.ee

Lõket tohib teha vaid mittesüttival pinnasel ning tuld ei tohi jätta üksi. Foto: Urmas Lauri
Lehti pole soovitav lõkkes põletada. Foto: Urmas Lauri

Käes on lehtede langemise aeg ning see toob taas päevakorda küsimuse: mida teha kokku riisutud puulehtedega? Igal sügisel laekub Päästeametile kaebekõnesid inimestelt, keda häirib naabrite komme kokku riisutud lehti lõkkes põletada. Puulehtede ja teiste aiajäätmete põletamine on enamustes tiheasustusega asulates keelatud, aga miks?

Koduaedades lahtise tule tegemine on reguleeritud omavalitsuse heakorraeeskirjaga. Enamasti on kõigis tiheasustusega asulates lubatud küll teatud ohutusnõudeid jälgides lõket teha, aga prügi põletamine on keelatud. Prügi alla kuuluvad ka aiajäätmed nagu näiteks lehed, märjad oksad ja muu materjal, mille põlemisel tekib rohkelt suitsu. Kuivade okste põletamine on enamasti lubatud kõigis omavalitsustes, kui järgitakse kõiki tuleohutusnõudeid.

Päästeameti kommunikatsioonijuht Liina Valner tõdeb, et igal kevadel ja sügisel saab päästeamet väljakutsed inimestelt, keda häirib naabrite lõke: „Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit. Niipea, kui viskame lõkkesse märjad puulehed on tegemist jäätmete põletamisega, mis ei ole lubatud. Ammugi ei tohi lõkkes põletada mööblit, immutatud või värvitud puitu, rehve, kaableid, plastikut, riideid ja ehitusjäätmeid, kuna nende põlemisel tekkiv suits sisaldab loodusele ja inimestele mürgiseid ühendeid,“ lisab Valner.

Sügisel mõne päikeselise nädalavahetuse pärastlõunal aedlinnakutes ringi jalutades on enamasti õhus tunda lõkke lõhna. Mõnikord on aga kogu tänav ja naabruskond mattunud vänge hingematva tossu sisse. Paraku harrastatakse lehtede põletamist ikka veel rohkelt ka piirkondades, kus seda teha ei tohiks. Ka põgus kokkupuude lehepõletamisest tekkinud tossuga jätab riietele külge lõkkelõhna ning halvemal juhul võib tekkida ka silmade ärritus, peavalu ja hingamisraskuseid.

Lõkkesuitsu sissehingamine on võrreldav suitsetamisega

Põlemise tagajärjel tekib erinevaid ohtlikke ühendeid. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekib ka vingugaas, mis kopsude kaudu vereringesse jõudes pärsib punaste vereliblede tööd. Vingugaasi sissehingamisel kasvab vähi või südamehaiguste tekkimise risk. Põletades tuulevaikse ilmaga lõkkes märgi puulehti paneme oma naabrid sisse hingama vingugaasi ning suurendame paljude inimeste terviseriske.

Siinkohal saab paralleele tõmmata sigareti suitsetamisega, sest ka selle tegevuse tagajärjel paiskub õhku vingugaasi ja muid tervist kahjustavaid ühendeid ning passiivse suitsetamise kahjulik mõju on laialt teada tõsiasi. Valdavalt on tänapäeva suitsetajad aru saanud, et nende harjumus ei tohi kaasinimeste tervist kahjustada ning rahvarohketes kohtades näeb suitsetajaid üha vähem – sigareti süütamiseks minnakse teistest ohutusse kaugusesse.

Veidi visamalt jõuab inimesteni tõsiasi, et lõkkes märgade lehtede põletamine on samamoodi hoolimatu tegevus nagu keset rahvamassi suitsetamine. Näiteks kroonilist astmat põdevale inimesele mõjub see rängalt, kui tema naaber terve pärastlõuna lõket sussutab.

Lahendusi on mitu

Suitsetajale on lihtne soovitada, et vingugaasi vältimiseks on parim lahendus suitsetamisest loobuda ning kui see pole ühel või teisel põhjusel tehtav, siis võiks kasutusele võtta mõne tervist vähem kahjustava toote, nagu näiteks kuumutatav tubakatoode. Mida aga soovitada aednikule, kes tahab vabaneda lehtedest?

Kõige lihtsam on lehed lihtsalt riisumata jätta ja lasta neil kõduneda, sest see omakorda väetab mulda. Kui riisumata jätmine ei tule kõne allagi, siis võiks lehed kompostida või peenrale laiali laotada, et toitained tagasi mulda jõuaksid. Oma kompostimulla tegemine on eriti mõistlik, kui tegu on suurema aiaga, kus värsket kompostmulda alatasa vaja läheb. Kui lehti ikkagi kuskile panna ei ole siis tasub uurida kohalikult omavalitsuselt, kas ja millal korraldatakse aiajäätmete äravedu.

7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
avalikus
3 päeva tagasi

kohas suitsetamine on võrdväärne lehtede põletamisega, tuleb keelata

Ehh jopp
3 päeva tagasi

Paljud ei mõtle teiste peale, saaks vaid oma prügist kuidagi lahti. Samas on ka palju neid, kes eestlasele kombe kohaselt piilub kuskilt kardina tagant ja muudkui ketrab helistada, et näe mis teeb see ja too jne. Pealekaebajad ühesõnaga. Päästeametile helistamise peaks kuidagi tasuliseks saama teha, kui asja eest, et tõesti majs põleb, siis arvet ei järgne, aga niisama iga pisiasja pärast naabri tegemiste peale helistada võiks raha sisse nõuda. Kuskohast tuleb selline vastik komme vahtida, mida teine teeb? Vahi oma aeda, tegele oma asjadega!

koputamine
3 päeva tagasi
Reply to  Ehh jopp

on meil suisa propageeritud, igasse tööliskollektiivi pidi tulema tasuline koputaja töökoht, ka käpus on tasulised koputajad nagu vene ajal kgb-s, see on mõnele elustiil

Pamp
2 päeva tagasi
Reply to  koputamine

Tuvisitt , kopp kopp , kus oled , ah ,……..

Seikspiir
4 päeva tagasi

Ei kujuta ette koduaeda, kus puu saab kasvada, lehed langeda, kuid komposti teha ei saa. Äärmisel juhul võib lehed riisuda puu alla kokku ning katta nt võrguga, et need laiali ei lendaks. Igal juhul lihtsam ja tervislikum kui põletamine.

Majaomanik
4 päeva tagasi

See lehtede põletamine on tõesti üks igaaastane nuhtlus koos kogunenud prügiga.Ei ole meeldib,kui naaber pidevaid keemiarünnakuid korraldab.Linnavalitsus on selle vist nüüd keelanud.

Ehh jopp
3 päeva tagasi
Reply to  Majaomanik

Nii on. Päev löbi tossutab, see ei ole normaalne tegevus. Õnneks seadused kaitsevad selliste eest nüüd.