Majanduskasv oli napp, ent edaspidi läheb hullemaks

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto SEB

Teise kvartali majanduskasv osutus ootamatult tagasihoidlikuks, kuid järgnevates kvartalites näeme kasvu asemel juba langust.

Läinud teisipäeval avaldas SEB värske majandusprognoosi, kolmapäeval aga statistikaamet majanduskasvunumbri 2022. aasta teise kvartali kohta. Taoline ajastus prognoosija jaoks just õnnelikuks ei osutunud, sest värske SKP number suutis üllatada – kahjuks negatiivse poole pealt. Nimelt kujunes teise kvartali majanduskasvuks kõigest 0,6 protsenti. Seda on väga vähe.

Eesti majanduskasv jäi kõvasti alla meie lähinaabrite ja peamiste kaubanduspartnerite omale. Võrdluseks suurenes SKP samal ajal Rootsis 3,4, Soomes ja Lätis 3 ning Leedus 1,8 protsenti. Ka olid mitmed majandusindikaatorid varem osutanud sellele, et teise kvartali kasv võiks tulla kõrgem. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti on sel aastal trooninud Euroopa inflatsiooni „edetabeli“ tipus ja majanduskasvu mõõdetakse püsihindades ehk inflatsiooniga korrigeerituna. Nominaalne, n-ö „tavalistes eurodes“ mõõdetav majanduskasv oli endiselt ülikiire – pea 18 protsenti. Lisaks on Eesti majandus tilluke ja täppisteadusest on kaugel mitte selle prognoosimine, vaid isegi mõõtmine. Näiteks korrigeeriti viimase revisjoni käigus 2020. koroona-aasta SKP numbreid mitmesaja miljoni euro võrra ülespoole, mistõttu 3protsendilisest majanduslangusest sai tagasihoidlik –0,6 protsenti.

Kui vaadata majanduskasvu sektorite järgi, leiab ka sealt nii mõnegi üllatuse. Ehk suurim neist oli kahe hiiglasliku majandussektori – töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse – negatiivne panus majanduskasvu. Kuigi varasema statistika põhjal näitas tööstustoodang teises kvartalis tublit kasvu, kahanes sektori lisandväärtus mullusega võrreldes pea 10 protsenti. Kui tööstuse lisandväärtus oleks jäänud eelmise aasta tasemele, oleks majanduskasvuks kujunenud rahuldav 1,8 protsenti ehk nagu Leeduski. Lisandväärtuse langus tootmismahu kasvust hoolimata näitab seda, et tööstus pole suutnud järsult kallinenud tootmissisendite hinda klientidele üle kanda ja kasumimarginaal on kukkunud.
Üllatus oli ka hulgi- ja jaekaubandussektori lisandväärtuse vähenemine ligi 6 protsendi jagu, sest jaekaubanduses kasvasid mahud teises kvartalis veel samuti.

Positiivse poole pealt – taas andis suurima panuse majanduskasvu info ja side sektor. Eesti tehnoloogia ja IT-sektori areng on viimastel aastatel olnud peadpööritavalt kiire. Seejuures on sektori tähtsus kogu majanduses loodud lisandväärtuses tõusnud üle 10 protsendi ehk tegemist oli suuruselt kolmanda majandusharuga. Praeguste trendide jätkudes on harust mõne aastaga aga saamas Eesti suurim majandusharu. Tööhõives on sektori panus muidugi veel kaks korda väiksem. Lisaks infole ja sidele panustas majanduskasvu tublisti ka teine hästi makstud tegevusala – kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mille alla on koondunud erinevad professionaalsed teenused nagu ärinõustajad, reklaamibürood, õigusabi jpm.

Tugeva positiivse panuse majanduskasvu andsid veel ka tegevusalad, mis koroona ajal kõvasti kannatasid: majutus ja toitlustus ning meelelahutus. Neist esimene suutis ületada ka koroonaeelse taseme, kui meelelahutussektor jäi tollasele veel pisut alla. Mõningase üllatusena läks teises kvartalis hästi ka ehitussektoril, kus on kurdetud sisendhindade kallinemise üle, mida tellijad enda kanda ei soovi võtta. Kui vaadata SKP statistikat, siis tundub olukord hoopis vastupidine – ehitussektoris kasvas lisandväärtus 4 protsenti, samas kui kinnisvaraalases tegevuses, kelle alla arendajad loetakse, kahanes see pea 10 protsenti.

Teise kvartali nigel majanduskasv on tagasi toonud ühe ettevõtjate mure, mis neid enne koroonaviirust painas, kuid mis viimastel aegadel tagasi oli andnud – palkade kasv kasumite arvel. Kogu majanduses loodud lisandväärtusest moodustasid töötajatele makstud hüvitised pea 51 protsenti. Tegevuse ülejääk ja segatulu, mis suuresti ettevõtete kasumeid väljendab, langes aga vaid 21,8 protsendini. Võib arvata, et järgnevate kvartalite vältel pöördub see suhe veelgi enam töötajate kasuks, sest majandus on sisenenud langusfaasi, ent ettevõtted ei soovi uisapäisa koondama asuda, vaid on valmis ajutiselt leppima madalama kasumimarginaaliga.

SEB värske prognoosi põhjal võiks 0,6protsendise majanduskasvu üle aga veel rõõmu tunda, sest edaspidi läheb olukord märksa halvemaks. Viimane majandusstatistika näitab juba palju kesisemaid numbreid kui teises kvartalis. Inflatsioon on kerkinud 25 protsendi juurde, tarbijakindlus on kukkunud varaste 1990ndate tasemele ja ka nõudlus eksportijate toodangu järele on vaibumas. Statistika saabub meile alati tagantjärele tarkusena, ent suure tõenäosusega on Eesti majandus juba sisenenud langusfaasi, mis praeguste eelduste järgi kestab umbes 2023. aasta teise pooleni. Ülemäära tõsiseid tagajärgi ei pruugi see ühiskonnale siiski tuua, sest nominaalne, eurodes mõõdetav majanduskasv jääb endiselt tugevaks.

2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu Toomas
4 kuud tagasi

Kui juba üdini positiivne Nestor nii väidab siis läheb tõesti aina hullemaks aga see eest arvatavasti läheb ka sanktsioonide tõttu venemaal,kui läheb ?

eestlane
4 kuud tagasi

Ainult head uudised viimasel ajal, aitäh Kaja!