Kodulaenu taotleja jaoks on antava laenu summa ja intressimäär äärmiselt olulised. Kuidas neid iga taotleja puhul arvutatakse, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Intressimäär sõltub Rebase sõnul peamiselt kahest tegurist – kliendi profiilist ja turuolukorrast. „Tänaseks oleme Eestis elanud juba aasta jagu sellistes tingimustes, kus pankade intressimäärad on pidevalt langenud ehk laenamine on muutunud odavamaks, ” rääkis ta. „Intressimäära tasub kindlasti küsida paarist erinevast pangast ning saadud pakkumisi võrrelda.“
Lisaks intressimäärale tuleb aga arvessse võtta ka muid tingimusi, mille alusel pangad kodulaenu üldse väljastavad. „Kui klient ütleb, et ta sai teisest pangast parema pakkumise ja me küsime, kui suur igakuise makse erinevus on, ei ole harv juhus, kus see on vaid paar eurot, kuid ühel juhul on vaja täita teatud lisatingimusi ja teisel juhul mitte,” selgitas Rebane. „Kui intressimäärade erinevus on 0,1% või 0,2%, siis see tegelikult ei ole väga suur vahe.“
Maksimaalse laenusumma väljaarvutamisel on Rebase sõnul rusikareegel, et taotleja kohustused ei saa olla suuremad kui 40% leibkonna igakuisest sissetulekust. „Eesti Panga poolt on antud soovituseks 50%, mis on absoluutne maksimum. Luminoris lähtutakse säästva ja vastutustundliku laenamise põhimõtetest ja meie rusikareegel on 40%,” selgitas ta.
Taotleja kohustuste hulka arvatakse üldjuhul kõik, mille eest taotlejale igakuiselt arveid esitatakse, sealhulgas näiteks laen(ud), liising ja/või krediitkaart. See on eelkõige laenaja enda huvides. „Kui on kaks laenutaotlejat ja nende netosissetulek on kahe peale 2000 eurot, siis kohustuste teenindamiseks kuluv summa võib olla kokku 800 eurot,” näitlikustas ta.
Rebase sõnul võiks iga laenutaotleja lähtuda ühest konkreetsest soovitusest. „Kodu hind võiks ulatuda sinu leibkonna kuni viie aasta kogusissetulekuni. Selline 5:1 reegel on küll võrdlemisi konservatiivne, kuid seda võib kindlasti kasutada, et oma võimalusi analüüsida,” sõnas Rebane kokkuvõtteks.
