Lääneranna sümfoonilise muusika seltsi eestvedaja Mati Põdra asutas seltsi alla uue muusikakooli, mis tegutseb senistest muusikakoolidest hoopis teistel alustel.
Uuel muusikakoolil pole kindlaid ruume, kuhu õpilased kokku tulevad, vaid õpetaja läheb laste juurde. Seitsme aasta koolis käimise asemel tuleb läbida õppetasemeid.
Lugupeetavad! Olen Eesti (NSV) teenelise maadlustreeneri Ergart Männiku poeg. Tean lapsepõlvest saati, milliste väljakutsetega üks treener peab hakkama saama. Treeneri amet ei ole lihtne (nii, nagu kõik ametid). Kui noor inimene satub mingisse huvialategevusse (olgu see sport, muusika, kunst või , mis iganes) ei saa loota ja veelvähem nõuda, et temast saaks oma ala absoluutne tipp. Noortetreeneri ja kindlasti ka muusikaõpetaja esmane saavutus on juba ka see, kui noor inimene tuleb ära “tänavalt” ja hakkab tegelema mingi huvialaga. Kui üks kolmesajast õpilasest näiteks jõuab vabariigi koondisse või mingi tegutseva tipporkestri koosseisu – on see igatpidi tähelepanuväärt saavutus. Jätkem nüüd kõrvale… Loe rohkem »
…tegelikult huvitab hoopis see, kui palju Hr. Põdra õpilastest on reaalselt Muusikaakadeemiasse jõudnud ja ka muusikuteks saanud?
Sama lugu on Sõbra maadlejatega – kui palju on jõudnud Audentesesse ja sealt edasi?
Muidu on nii, et konnatiigis on Põdrad ja Sõbrad palju kisavad “kangelased” aga vähemalt riiklikul tasandil pole minuni jõudnud nende tegelaste tööviljakuse edulugusid. Ehk kipub jääma mulje, et “palju kisa vähe villa”.
Vastan lühidalt. Huvikooli eesmärk on tekitada ja hoida huvi. HUVI.
Muusikaakadeemiasse lähevad need, kes tahavad saada elukutselisteks muusikuteks.
Proportsioonidest rääkides: tuhandest huvikooli läinust lõpetavad sajad. Lähevad eriala õppima kümned. Lõpetavad ühed. Palun – ärge kujutage omale mingeid (nõukaaegseid) asju ette.
Aga kui kommenteerija nimega Mind… tahab tõesti teada, kui paljud minu õpilastest on elukutselisteks muusikuteks saanud, siis las guugeldab. Neid on ikka mõnevõrra.
Sõber Janar võib enda omadest ise rääkida, aga tean, et temalgi on.
… huvitavad tõesti nimed Hr. Põdra. Ei ole ju raske neid nimetada. Mis see otsing oleks siis googles? “Põdra muusikud”?
Hr. Sõber, see google drive sisaldab ju eranditult medaleid EMV’lt. Küsimus oli, kui palju on Audentesesse saanud/läinud ja täienduseks, kes on jätkanud sportlaskarjääri peale põhi-, keskkooli lõppu? Elukutselised?
Neid noorteklassi asju, kesises konkurentsis, on tõesti spordipedagoogil tore kollektsioneerida, aga nende olulisus on pigem kasinapoolne.
Ehk kisa kipub ikka villa ületama.
Ma olengi noortetreener. Vaata hoolikamalt seda tabelit. Seal on ka täiskasvanute klassi tulemusi ja EM tulemusi. Minu hinnangul on need noored oluliselt suuremat tähelepanu ja tunnustust väärt, kui nad saanud on. Sa teed oma kommetaariga ülekohut igale mu õpilasele, nende panusele ja solvad igat lapsevanemat, kes on panustanud. Veelgi enam sa solvad kõiki neid, kel vaatamata pingutustele ei ole olnud õnne jõuda eestikatel medalile. Ei mina ega mu õpilaed ei pea vastama sinu standarditele. Minu standardite järgi oled sa ka kõige kasisemas konkurentsis ja igas vanuseastmes vaieldamatult kõige kadedama, sisutühjema ja õelama meelelaadiga labane mölakas. Pea vastu, hari ennast ja… Loe rohkem »
…teie umbisikuline hinnang ei häiri. Objektiivne arvamus ala kandepinna (fakt!) kohta ei tohiks küll kedagi solvata. See on reaalsus. Sotsiaaldemokraat ei kannata reaalsust? Nõuad valesid? Poputamist, kallistamist ja veel tunnustamist lisaks viidatud võitude kaskaadile? Sportlane teeb sporti spordiala, mitte tunnustuse pärast. Te ei ole suutnud koolitada ühtegi elukutselist sportlast. Fakt mis ei pisenda sugugi laste võimekust või pingutust. See lihtsalt on fakt mille põhjuste spekuleerimisega ma ei tegele. Küsisin seda ja sain vastuse. Tänan! Me ei ole teiega “sina” peal, seega mõistlik inimene võiks jääda nii oma familiaarsuse kui standardite peale pressimisega tagasihoidlikumaks. Seda teavad kõik, kui tähtis ja tark… Loe rohkem »
Sinataja-pugeja on klass, tema maailm on kergesti paika pandav. Ebakindlus ehk rumalus paistab lihtsasti silma.
lausa huvitama, millega kodanik Mind… ise silma paistab vöi paistnud on.
Janari suhtlusstiil on endiselt puudulik
No ta ei lõpeta oma jura ajamist. Minge ja võtke Huvikooli seadus lahti, saate ehk teada, mis on huvikoolie tegutsemise eesmärk.
Niipalju saan öelda, et elukutseliste sportlaste või pillimeeste tootmine see ei ole.
…loogika kohaselt ei ole põhikool ja gümnaasium ka kõrgharitute tootmiseks.
Aga on eelduseks.
Nõrk või omandamata taseme haridus, ei võimalda haridusteed jätkata kõrgemates astmetes.
Ebapiisaval tasemel pillimängu, muusikalise alghariduse tase ei võimalda ka soovi korral astuda ei Otsakooli, ei Akadeemiasse.
Mingi osa populatsioonist läheb tavaliselt kõrghariduse/elukutselise teed, sh. muusikalise, rekreatsioonialase.
Näib, et mitte Põdra ja Sõbra huvikoolidest. That’s it!
Seda ma küsisin ja vastuse sain.
Te eksite jälle. Kõigepealt terminoloogiast – ei ole olemas ja veel enam, on seadusega keelatud kasutada termineid “muusikaline algharidus” või muud taolist. On HUVIHARIDUS. Ei ole olemas mingeid “kõrgemaid astmeid”. Huviharidus ei ole mitte kuidagi seotud kutseharidusega, ja huvikooli lõputunnistus ei ole eelduseks minna kutseharidusse. Mis puutub saavutatud tasemesse, siis erinevalt tüüpiliste muusikakoolide õppekavadest on just minu omade puhul väga täpselt kirjeldatud, mida on vaja teada ja osata, et jõuda järgmisele levelile. Igaüks oma kiirusega, nelja aastaga tegija pole geenius ega kümne aastaga tegija retard. Siin tati pritsimise asemel minge EHISe avalikku vaatesse, otsige üles Lääneranna muusikakool, lugege mõni minu… Loe rohkem »
…ja minu lähedasi kindlasti pelutab selline pedagoog, kes kasutab avalikus ruumis õpilase kohta väljendit retard 🙂
Ma pidasin jah silmas tüüpilist muusikakooli. 7 aastat ja konkreetne õppekava, solfedžo, literatuur, üldklaver, ansambel, kvindiring, D7 ja viiulivõti.
Teie õppekavasid ma lugeda ei kavatse loomulikult, saan aru et õpetate ka karud tantsima ja ka need, kellel elevant kõrva peale tantsu lööb ka tšellot mängima.
Soovin edu ja palju kliente!
P.S. Pillimängu võib ka täiesti iseseisvalt youtube ja raamatute abil õppida, see on tõesti inimõigus, täiesti nõus.
Demagoog. Ei mäleta nagu hästi, et oleks mõnd enda õpilast retardiks nimetanud.
Küll aga on see seitsmeaastane õppekava ilma konkreetsete oskuste determineerimiseta toonud liigtihti kaasa selle, et üks lõpetab tegelikult olematul tasemel ja teine tahaks palju rohkem …aga ei tohi. Sest seitse aastat ja punkt.
… tõesti hämmastab juba tegelane, kes ei mäleta, et oma eelmises postituses kasutas sõna retard. Seda ei soovitaks kasutada ei enda ega teiste õpilaste puhul. Demagoogiaga näikse te tõesti kursis olevat, sest kogu teemaarenduse pani püsti küsimus, kas Põdra ja Sõbra töö toodab ka eeldusmaterjali elukutseliseks saamise tarvis. Nüüd siis on probleemiks lõpetajate kehv tase, mille tingib ilmselgelt 7-aastase tsükli universaalsus, ehk ilmselgelt on süüdi süsteem, mis küll rohkemal või vähemal määral on siiski toiminud – muusikuid on rohkem kui vaja. Nüüd hoidke alt, Mati ja tema õpilased pääsesid ikkest ja uute õppekavadedega lüüakse pealinna kõrgema astme muusikakoolid täis või… Loe rohkem »
..emalt tõuseb tase või ei tõuse või suureneb huvi või siis ei suurene…
Loomulikult – ühtki õppekava lugeda ei kavatse, Põhjamaades (kuhu Eesti kultuuriruum kuulub) tehtav huvi ei paku – aga levitab siin oma kindlat usku, et ministeeriumis minu õppekavadele tehtud ekspertiis oli ebapädev.
Kirjutas, et pole retard. Mitte et kasutas avalikus ruumis õpilase kohta väljendit retard.
mind see küll ei huvita. Muusika ja spordimaailm ei piirdu üksnes Eesti Muusikaakadeemia ja Audentesega.
Räuskavad odekajoojatest poetagused taas Mati kallal tatti pritsimas? Kui te nii kõvad mehed olete, tehke paremini … ahaaa. Vähe selest, et tänav ja nurgatagused täis roojatakse, siis sellised tulevad kommentaariumisse ka roojama, et paha hakkab!
Mis odekajoojad!? Haha, hea fantaasia. Kes siin tatti pritsis? Kommenteerijad on välja toonud näiteid, kus see teie mati on ise ju väga palju nn tatti pritsinud, muud midagi, ainult faktid. Lugeda ei mõista või?
ja jaksu Matile köige paremas möttes.
Keegi peab praegu ikka tõsiselt hirmul olema, kui sellise koguse pasaämbreid on kasutusele võtnud. Oleks ju ehk lihtsam oma suguvõsa minu huvikooli mitte panna? Valikuid peaks ju selletagi jätkuma, vähemalt vallakeskuses…
Aga pole viga, võin soovitada häid psühholooge Pärnu piirkonnas. Saate oma hirmudest lahti.
Seesama Põdra, kes on tuntud oma räuskamise ja sõimlemise ja ropendamise poolest kommentaariumides, eriti ”Postimehes”. Näited: – Need tatirattad kuskil mingi huvitegevusega ei tegele, sest seal nõutakse elementaarset distsipliini? – kas ühe külahullu pidev napakas lämisemine ei käi teie endi renomee pihta? – Napakad tatipritsijad võiks kolida Postimehest kuskile uhhuulehtede sabasse endasuguste juurde hüsteeriliselt karjuma. – kas te võiksite selle ajupuudelise siit ära koristada? – ravida teda suurema koguse ivermektiiniga. Näpuotsaga purgeeni ka juurde, et meenuks, mille kaudu tegelikult sitta välja aetakse. – Napakas Vähk on jälle oma rohud võtmata jätnud. Enne homset kuuleme veel uudiseid, kuidas 13-aastastele söödetakse soomuutmise… Loe rohkem »
Postimees on ta blokeerinud.
Ei vasta tõele, olen endistviisi aktiivne. Aga et minu poolt eelnevas kommentaaris tsiteeritud külahullud, ivermektiinipropageerijad, tõelised vihaõhutajad ja ka napakas Vähk tükkis oma soomuutmise droogide juttudega on tõepoolest Postimehest kuhugi kadunud, pole ka minulgi seal suurt midagi teha.
Liiga heal arvamusel endast vist, ülejäänud on lihtsalt pask.
Kohe väga primitiivne mõtlemine, põhjendamine oleks “vist” liigne.
Mati olla. Ligimest peab armastama.
Rahu, ainult rahu ! Mati Põdra nimetab asju õigete nimedega. Jah, igaühele ei meeldi, kui teda l….ks nimetatakse, kuid see ei vähenda mehe võimet hästi õpetada ja oma tööga hästi hakkama saada.
….ei ole see inimene sobiv lastega tegelema, kõige vähem veel neid õpetama! Kus on haridusametnike silmad?
Haridusametnike silmad on absoluutselt õiges kohas, tänan küsimast! Sain koolitusloa ministeeriumist muuseas erakordselt kiiresti kätte, kümme päeva pärast vajalike dokumentide sisseandmist. Üldiselt võtab õppekavade ekspertiis kuu kuni kaks.
Üldse pole viimasel ajal haridusametnikele midagi ette heita, tegelevad järjest rohkem sisuliste küsimustega. Suutsid siin meie kandis pihtide vahele võtta isegi paar sellist eluaegset lasteaiategelast, kelle töö “tulemustega” minusugused veel aastaid hiljem tegelema peavad. Töö tulemused = mutta tambitud ja olematu enesehinnanguga lapsed, kes tuleb kõigepealt ellu äratada.
Tegelege teie ka natuke sisulisemate küsimustega – ja kui tahate kellegi kohta midagi solvavat kirjutada, tehke seda ikka oma pärisnime alt.
Kas see on seesama inimene, kes on äärmuslik sallija ja nimetab kõiki teistmoodi mõtlejaid lollideks ja mõne krõbedama sõnaga ka veel kostitab? Jäänud nagu meelde siin kommentaariruumis midagi, võin ka eksida muidugi.
Ooo, Põdra tänab komplimendi eest. Olen tõesti äärmuslik sallija, luban ennast koguni tolerastiks nimetada. Tänu sellele leiangi päris kergesti ühise keele noortega. Ei saa omal alal lubada, et võtan pilli õppima ainult valgenahalisi sportliku kehaehitusega poisse, kellele meeldivad tüdrukud. Eriti sügisest, kui enda leivakoti suurus hakkab sõltuma sellest, kui palju koolis õpilasi.
Nojah, edu igatahes!
Pärnumaa
Väga tervitatav ettevõtmine. Jõuaks need väikekoolid ka ükskord sinnamaale, selle asemel, et vallavalitsusega tüli kiskuda. Ilmselt enne seda ei juhtu kui teistsuguse mõtlemisega juhid koolidele leitakse, keda siis ka kogukond aktiivselt toetab. Seni need puukkoolid siiski veel jäävad oma väga kallite ülalpidamiskuludega. Ehk oleks aeg korraldada Lääneranna vallas referendum haridusreformi teemadel? Tuleks vallavalitsusele appi ja ka ehk aktsepteerib kohalik kogukond valla maksumaksjate arvamust? Võib eksisteerida ju edasi ka erakoolina, pearaha on olemas, aga uut moodi mõtlevat juhtkonda on vaja, kes kohvitassi juures ei viriseks kuidas neid ahistatakse ja kuidas maaelu välja suretatakse.
Just just…. Lääneranna vallas tuleb üks puukkool kinni panna ja see on Lihula gümnaasium… Kui eelnevad vallad investeerisid oma koolitesse siis miks Lihula seda ei teinud. Kõigile on ju näha kui korralikud näevad välja nii endise Hanila valla ja Varbla ning Koonga koolimajad. Mida pekki tegi sellel ajal Lihula oma koolmajaga. Mitte midagi. Ja nüüd tuleb mingi Tuha -Juhan Lihulast ja nimetab teisi koole puukkooliteks.
Lihulas pole kunagi aega olnud muuga tegeleda kui vallamajas omavahel kakelda nii kooli juhtide ja teiste ametnikega.Pole suudetud midagi teha.Vaadake kui ilus ja kena kõnnitee viib jaama.Ah jah ehitati jupp asfalti ikka ka sinna raudteele veeti vesi ja kanal.Mis pidi nüüd nn tööstus piirkonnaks saama.Aga elamutele raudtee tänavale vett ja kanalit ei suudetud ehitada.