Suur-Nõmmkülas hulguvad hundid hoovides

Hundid. Foto: erakogu

Hundid. Foto: erakogu

Suur-Nõmmküla elanik Eha Timmermann kurtis, et neljapäeval käis päise päeva ajal nende taluhoovis kahel korral suur hunt. Hundid on neil ka varem taluõue sattunud, kuid seni öösiti; nende käigust on tagantjärele tunnistust andnud jäljed.

Suur-Nõmmküla külavanem Paul Pigul huntides probleemi ei näe, kuid Timmermanni hinnangul tuleks piirkonnale anda vähemalt üks hundilaskmisluba, et kiskjaid heidutada.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
64 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kütt
2 aastat tagasi

Pihkvas oli nii et väike laps pidi üksi kooli jalutama aga hiljem leiti saapad maast ainult

kardaan
2 aastat tagasi

Olin aastakümneid tagasi mitte eu nõukogu, vaid ene õukogude kroonus just ene ja valge ene piiri lähedal tookord üksinda kolm ööd ja kolm päeva paksus laanes kroonu vara valvamas,seal olid langetatud palgid,traktor,druzhba ja elamiseks telk burszukaga,teekann,teepakk,turistieine,kruskaloskakatelokk,tikud,priimapakk,taporr ja lapata ning viis või kuus hallivatilist Villemit kes ümber telgi sebisid ja kui välja läksid,puid või lund sulatamiseks ja endal vett& välja laskmas siis tulid lähemale nii meetri kaugusele,siis silkasid nagu saksa lambakoerad ees ja taga ainult mõned kõvemad kuradi käratamised peletasi meetri kaugemale ja priima suitsetus samuti,Aga muidu olid lõbusad sellid,tassid värske näritud metssea koiva telgi juurde,ma nösisin siis taskunoaga mõned ribakesed… Loe rohkem »

Helen Arusoo
2 aastat tagasi
Reply to  kardaan

Meenutab seda, mida Alaska huntide kohta ühest dokfilmist (2019) teada sain, et sealsed villemid, kes pole inimesega harjunud, ei karda kahejalgset ja on väga uudishimulikud ja mängulised.

Mats
2 aastat tagasi

Proovige huntidega sama võtet,äkki aitab.?

Mats
2 aastat tagasi

,teab meest,kes juba enne seakatku aegu hoidis oma kartulipõllu metsa ääres sigadest puutumata-käis märgistas hommikuti ise oma põlluservad üle ja sead ei käinud paha peal,naabritel aga aitasid poole saaki ära koristada !!!

Elektrik
2 aastat tagasi

Tegelikult neid kes hundusi taga nutavad tuleks soo äärde metsa kinni panna käed ümber männipuu.. Üheks ööks..
Soojad riided selga ja vildid jalga… 😍 🥰

roheliste maks
2 aastat tagasi
Reply to  Elektrik

üks minu idee oleks et kõik talumeeste kaotused huntide tõttu tulevad roheliste taskust. maksavadki kinni isiklikult roheliste partei ja muude taoliste puukallistajate organisatsioonide liikmed

Uskumatu suhtumine
2 aastat tagasi

Mõmmi, päriselt ka mõtlete niimoodi? Tahavad hundikonservi Teie arusaama järgi?

Elektrik
2 aastat tagasi

Probleem pole inimeste ründamises…
Vaid, et hundid söövad ära koerad ja pudulojused

Kahjuks nii on
2 aastat tagasi
Reply to  Elektrik

Viisid enda koera ka ketist minema, aga ainult seetõttu, et polnud aeda. Jah, alguses oli kurbus ja masendus suur, aga lõpuks sain ikka aru, et endal ka oli midagi tegemata, et oma koera kaitsta.

Jah!
2 aastat tagasi
Reply to  Kahjuks nii on

Väga tubli! Kahju et see arusaamine nii valusalt lemmiku kaotusega tuli.

Agu
2 aastat tagasi
Reply to  Kahjuks nii on

Vihastab täiega kui kuulen loen, et keegi peab oma koera keti otsas. Selle omanikule oleks õiglane karistus ise kümme aastat keti otsas tolkneda. Mis inimese peas küll toimub?

Mõmmi
2 aastat tagasi

Tellitud lugu. Mõnel sealsel jahimehel vaja jälle ametlikult pauku teha. Kitse ja põdrakonservid on paksuks teinud ja nüüd suuremat kasukat vaja.

jah
2 aastat tagasi
Reply to  Mõmmi

nn. läti kütipolgul pole jälle pikka aega olnud armastatud hobitegvust

s-n elanik
2 aastat tagasi
Reply to  Mõmmi

See ei ole kindlasti tellitud lugu. Väga suured koerlase jäljed on siinkandis lumel.

Uskumatu suhtumine
2 aastat tagasi
Reply to  Mõmmi

Töötate vist keskonna ametis, kus isegi haigele karvadeta miinuskraadide käes kraavis piineldes surma ootavale hundile laskmis luba ei antud. Öeldi et äkki saab terveks. Kurb aga kahjuks tõesti aset leidnud juhtum.

Nimi (kohustuslik)
2 aastat tagasi

Ja kes sundis helistama?

Kui
2 aastat tagasi

palju tavainimesi, ei mõtle jahimehi, on hunt viimase 50 a jooksul rünnanud, et hunte kartma peaks? Nii saab mõelda ainult linnainimese mõtlemisega maainimene, et kõik loomad on inimesele ohuks. Lammaste kaitsmine on inimese enda ülesanne, lammas võiks öösel laudas olla. Korralikud aiad/karjakoerad, laut ja kari kaitstud. Tänapäeva põllumees on mugavuse ja EU külge aheldatud, ei saa ilma riigi abita üldse hakkama. Hundid olid ka enne EU, keegi ei vingunud nii palju. Igal loomal on oma käitumismuster, kui toidetakse taludes kährikuid ja rebaseid, pole ka ime, et inimese ligi litsuvad erinevad metselukad. Tuleb leppida oma lolluste tagajärgedega, mitte kõiki valumatult maha… Loe rohkem »

Vbn
2 aastat tagasi
Reply to  Kui

Mu teada seal keegi ammu lambaid ei pea. Küla üsna tühi.

Elektrik
2 aastat tagasi
Reply to  Vbn

Kui muud süia ei ole enam.. Võtab inimese… Või arvate Lamepealised, et hunt sööb heina??? 😍

Moi
2 aastat tagasi
Reply to  Elektrik

Kohe näha, et ei tea huntidest midagi. Vanemad ja vanavanemad käisid meil paljudel omal ajal läbi metsade jalgsi kooli, nägid hunte korduvalt ja kõik jäid ellu, hunt lasi kiirelt jalga. Kui pole ikka ühtegi näidet tuua konkreetsest inimese ründamisest, siis võiks sellised hirmujutud ära lõpetada. Sellise teooria järgi tuleb karta ka kodukäijaid ja vanapaganat.

...
2 aastat tagasi
Reply to  Moi

Mis elektrik, see vist see tobu andres, igal pool kirjutab mingit soga. Ei maksa sellisega vaidlusesse laskuda või midagi tõestama hakata, ei saa aru nagunii. Ta on aeglane natuke, kui mõistate mida mõtlen?

Vara
2 aastat tagasi
Reply to  Moi

Mina olen lapsena kooliteelt koos kaaslastega küll ja rohkemgi veel kodu poole tagasi pöördunud. Hundid alailma tassisid koeri põllu peale ja sõid. Isegi siis ei jooksnud nad minema kui hobusega mööda sõitsime. Näitasid hambaid. Aga tol ajal(kuuekümnendatel) oli hunte vähe. Kohe kui neid nähti küla äärsete majade lähedal,tehti jahimeeste poolt valvakord ja rahurikkuja võeti kinni. Linnainimene ei tea sellest elust ja huntidega hädas olemisest ja kahju tegemistest mitte s…..i. Hundi koht on metsas ja tema toidupoolis samuti kui aga inimese tagant vargile tuleb,siis vargale vargale palk.

Elektrik
2 aastat tagasi
Reply to  Vbn

Lammas oled Sina..
Hunt sööb kõike… Ja peab jahti ka inimesele.. Kui kõik muu juba söödud… 😍

Vanaema
2 aastat tagasi
Reply to  Elektrik

Andsu oled tagasi? Tule käima, teen süüa. Ära selle sõvra juurde jälle mine, või ole juba seal? Ahh?

Appi
2 aastat tagasi
Reply to  Elektrik

Naera ribadeks. 😂

Too
2 aastat tagasi
Reply to  Elektrik

mõni näide, Elektrik, kus on inimene hundi rünnaku ohver olnud. Isegi marutaudi ajal ei olnud inimesed huntide pärast nii hirmul nagu praegu.
Võiks oma lastele ikka õpetada mis päriselt on, mitte rääkida kuidas hunt tuleb pistab su nahka ja ilves hüppab puu otsast kaela ja murrab maha. 😅 Enne saad südamerabanduse soku haukumisest või põdra hoiatusrünnakust, kiskja laseb esimesel võimalusel jalga. 99% ei näe hunti ja ilvest vabas looduses kunagi.

Elektrik
2 aastat tagasi
Reply to  Vbn

Aga Lumehelves sellest aru ei saa ennem kui on ise Hundi perses

2. kodanik
2 aastat tagasi
Reply to  Kui

Enne EU-d anti huntidele tina, kui need külavahele päise päeva ajal kooserdama tulid.

nõus
2 aastat tagasi
Reply to  Kui

karja kaitsmine on tõesti enda teha, aga ülla ülla peaksid sa ilma loata hundile tina andma jääb sul süda seisma trahvisummat nähes. su lambad ei huvita kedagi praeguse seaduse järgi ilma jahiloata ei saa sa midagi teha kui hunt just sulle endale kallale ei tule

Kas
2 aastat tagasi
Reply to  nõus

siiski.

Pluuto
2 aastat tagasi
Reply to  Kui

Linnamees ei tea, kuidas maal elatakse!! Lambad öösel laudas küll ,aga päeval? Kas istud karjas? Talu koerad kogu aeg ohus. Kõik kariloomad samuti.Hunt on kiskja! Ei kuulu inimeste eluaseme lähedale.
õilsal vene ajal sai huntidele jahti pidada ja maksti vaevatasu. Pesakonnad hävitati. Ei kasvanud huntide arv liiga,aga ei ka lõppenud. Suurelt Venemaal tuli juurde.

Pluutole
2 aastat tagasi
Reply to  Pluuto

Karjast omada on igati normaalne. Isegi karjas käinud lapsena ja hunt ei söönud ära ei lambaid ega karjast. Aeda polnud loomulikult ka loomadel ümber.
Ei ole hunt palunud enda metsa inimesel ronida, hunt elas seal juba enne inimest.

Kes
2 aastat tagasi

hunti kardab, ehitab korraliku aia elamisele ümber.

ilmselt
2 aastat tagasi
Reply to  Kes

elate linnas

Pigem
2 aastat tagasi
Reply to  Kes

Käesoleva diktatuuri poliitika järgi koligu kõik linna ning siis ei ole vaja ei hunti ega lammast karta! Aga kust siis toit tuleb? Kas Prantsusmaalt, kus põllumeestele niipalju peale makstakse, et varsti ei viitsi keegi neist enam lillegi liigutada?
Teadmiseks linnainimesele, et näljane hunt läheb ka lapse kallale, kui kõht tühi. Või linnainimese koera kallale (neil ju lapsi ei ole).

Nii
2 aastat tagasi
Reply to  Pigem

Nagu eestlased viitsiks liigutada? Ainult eurorahade peal seisab kõik. Vanasti maamees teadis, et ka põder ja kits peavad söönuks saama, samuti ikka juhtus, et noori hunte õpetati murdma lihtsamini kättesaadava toidu peal, see oli loomulik elu osa ja maamees arvestas sellega. Mõni aasta oli parem, mõni kehvem. Nüüd on kohe põllumehel käed pikas kui nt viljasaak ikaldub, oodatakse kompensatsiooni. Kahju riskid on igal elualal, see puhta ära unustatud.
Nüüd on kahjude korral võimalus raha saada, ikka hädaldatakse.
Ega hunt ainult nälja pärast ringi ei liigu, käib ja märgistab territooriumi, rändab uutele aladele, uudishimu jne.

Niisamuti
2 aastat tagasi
Reply to  Nii

Just! Jutt täitsa õige, lugege linnamehed ja jätke meelde.