Kristian Jaani: projekt „Kodud tuleohutuks” jätkub

2018. aastal alanud projekt, kus päästeameti ja kohalike omavalitsuste koostöös muudetakse ohutumaks Eesti inimeste kodusid, jätkub ka sel aastal.

Ennetamine on alati parim kaitse võimalike ohtude vastu. Meie valmisolek tegeleda tagajärgedega võib olla täiuslik, kuid turvalise keskkonna loome ikkagi ennetava käitumisega ühiselt pingutades. Kodu peab olema koht, kus inimene tunneb end kindlalt ja kaitstult. Me ei saa kõiki õnnetusi ära hoida, sest iga ühiskonnaliige vastutab ka ise, kuid saame maandada riske ja vähendada õnnetuste tõenäosust. Ning seda rolli projekt „Kodud tuleohutuks” ka täidab.

Abistatavate ring on lai: lasterikkad pered, üksi elavad pensionärid või erivajadusega inimesed. On hea meel, et põhimõtteliselt kõik omavalitsused on aastatega projektiga kaasa tulnud. Tunnustan, aga samas julgustan kohalikke omavalitsusi andma veel suuremat omapoolset panust oma elanike turvalisuse tagamiseks. Kuigi nüüdseks on abi saanud ligi 2000 majapidamist, oleks veel vaja jõuda hinnanguliselt ligi 6000 koduni. See on suur ülesanne, mida saab lahendada vaid koostöös.

Mida reaalselt „Kodud tuleohutuks“ projekti raames tehakse? Võtame aluseks eelmise aasta, mille käigus muudeti ohutumaks 753 kodu üle Eesti. See läks maksma peaaegu 1 miljon eurot, millest ümmarguselt 2/3 tuli riigilt ja 1/3 kohalikelt omavalitsustelt. Paigaldati uued või renoveeriti elektri- ja küttesüsteemid, samuti gaasiseadmed. Keskmine projekt maksis 3500 eurot. Ühtlasi on majapidamistesse soetatud suitsu- ja vingugaasiandureid, nn pliidivalvureid ja muid seadmeid. Ikka selleks, et ohu korral aidata seda kiiremini märgata ja reageerida.

Nagu varem kirjutasin, on iga õnnetust võimalik ära hoida, kui meie üldine teadmiste tase on kõrge ja inimesed ohtudest teadlikud. Uued süsteemid ja seadmed on olulised, kuid palju õnnetusi juhtub siiski hajameelsusest või ka teadlikust valetegutsemisest. Tihtilugu mängib rolli ka alkohol ja/või suitsetamine. Traagiliste tagajärgedega õnnetusi on võimalik ära hoida, kui süsteemid toimivad ja on hooldatud ning inimesed on ohust teadlikud. Projekti „Kodud tuleohutuks“ raames on võimalik parandada mõlemat. Seda näitab 2021. aastal läbi viidud kodunõustamiste arv, mis küündis peaaegu 22 000ni.

Valitsus otsustas mullu, et kõik ministeeriumid ja nende allasutused peavad kulusid vähendama. Siseturvalisuse valdkond on olnud läbi aastate üks kõige tublimaid kokkuhoiukohtade otsijaid. See pani aga nii pääste-, politsei- ja piirivalveameti kui ka teised asutused raskesse seisu. Eelarvet vähendada tuli, aga kohti selleks oli vähe. Näeme, et Eesti keskmine palk liigub suure hooga eest ja aina raskem on töötajatele väärilist palka maksta. On hea meel, et valitsus eraldas eesliini palkade tõusuks raha ja seeläbi oli võimalus näiteks päästjate palka tõsta ligi 12 protsenti. Ent kokkuhoiuülesanne vajas endiselt lahendamist.

Siseministrina oli raske näha, kuidas päästeamet pidi tegema südant kriipiva otsuse ja lõpetama nii „Kodud tuleohutuks“ kui ka päästjate terviseedendamise projektid. Ehkki ka siseministeerium pidi eelarvet kärpima ja töötajaid koondama, võtsime vastu otsuse leida eelarvest kohad, mille arvelt saaksime siiski kahe nimetatud projektiga jätkata.

Nüüdseks oleme selleks aastaks raha leidnud ja koostöös KOVidega saame jätkata kodude turvalisemaks muutmist. Väga loodan, et see annab suurema tõuke ka omavalitsustele veelgi aktiivsemalt kaasa lüüa. Tõsi, vajaliku raha oleme leidnud üheks aastaks ja muude eelarveridade kombineerimisel. See pole jätkusuutlik. Tuleb teha pingutusi, et leida lahendused ka järgmisteks aastateks. Praegu on siiski oluline, et projekt „Kodud tuleohutuks“ jätkub ning aitab kaasa meie kõigi turvalisusele.