Kristian Jaani: elanikkonnakaitset tuleb vaadata täiesti uues valguses

Lääne Elu

info@le.ee

Siseminister Kristian Jaani. Foto: Urmas Lauri
Siseminister Kristian Jaani. Foto: Urmas Lauri

Eesti vabariigi 104. aastapäeval ründas Venemaa Vladimir Putini juhtimisel rahumeelset naabrit Ukrainat.

Selle tulemusel on julgeolekuolukord Euroopas kardinaalselt muutunud ja pannud asjadele vaatama hoopis uue pilguga, toonud esile mitmeid võtmelünki, mida oma riigi ja inimeste kaitsmise soovist täitma asume.

Kuigi sõda on Eestile geograafiliselt lähedal, on Eestis turvaline, meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud ning piir hästi valvatud. Sündmused Ukrainas kinnitavad taas, kui oluline oli Euroopa Liidu ja NATOga liitumine 2004. aastal. Oleme loonud väga tugevad sidemed oma suurte liitlastega, mida näitavad ka sammud viimase kuu jooksul. Liitlaste olemasolu ja ühtsus on olnud tuntav – siiski on maailm meie ümber endiselt rahutu ja peame ka ise seisma selle eest, et Eesti inimesed tunneksid ennast turvaliselt.

Riigi kaitsmisest ei saa rääkida ainult kaitsevalmiduse võtmes. Eestis on lai riigikaitse, mis on läbi põimunud paljudest eluvaldkondadest. See tähendab, et kaitsevaldkonna kõrval on tähtis ka politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja päästeameti ning kogu ühiskonna valmisolek ohuga hakkama saamiseks. Sõjaohu korral peavad oma tegevust jätkama nii päästjad kui ka politseinikud. Kriisiks peavad olema hästi valmis ka näiteks sotsiaalvaldkond, haridus, kohalikud omavalitsused jne. See ongi lai riigikaitse, mida tuleb ka rahastada tervikuna, sest sõjas ei saa üks pool hakkama ilma teiseta.

Elanikkonnakaitse kontseptsioon valmis juba 2018. aastal, mille tulemusel oleme astunud edasisi samme. Elanikkonnakaitse tegevused on jõudnud pikaajaliste plaanidena riigikaitse arengukavadesse. Samas on need pikaajalised plaanid olnud rahastuseta. Siseministeeriumi valitsemisala on aga viinud sellegipoolest ellu mitmeid olulisi riigikaitselisi tegevusi. Eriolukorra alguses käivitati kiirkorras siiani tegutsev riigiinfo telefon 1247, viimase kolme aasta jooksul on kaasatud päästeameti juhtimisel kohalikud omavalitsused regionaalsete kriisikomisjonide kaudu kriiside lahendamisse, PPA juhtimisel koostatud ulatusliku evakuatsiooni plaan ja koostöös omavalitsustega evakuatsioonikohtade kaardistus, juurde soetatud massiohjevarustust ja õpetatud PPA eestvedamisel välja kriisirolliga abipolitseinikke.

Ülemaailmne viiruspuhang ja sõda Euroopas on toonud mõttemaailma muutuse, need näitavad ilmekalt, et peame olema valmis ükskõik milliseks kriisiks.

Hiljuti otsustasime valitsuses eraldada elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks siseministeeriumi haldusalasse 86 miljonit eurot. Ajalooline otsus, sest mitte kunagi varem ei ole nii suurel määral riigi ja elanikkonna kaitsesse panustatud. Lisaraha aitab meil astuda mitu sammu edasi kriiside ennetamisel, sisekaitse tagamisel ja riigi kaitsmisel tervikuna. Näiteks on plaanis juba sel aastal valmistada Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ette varjumiskohad. Päästeamet teeb kohalike omavalitsustega esmased kokkulepped sobivate objektide suhtes. Järgmine samm on sõlmida lepingud eraomanikega, kellele kuuluvad varjumiseks sobivad hooned. Samuti on plaanis võtta järk-järgult kasutusse ohuteavituse sireenid, luua võimekus ulatuslikuks evakuatsiooniks ja teavitustööks.

Riigikaitse sisekaitses, mis on suuresti siseministeeriumi valitsemisala vastutusel, oleme seni keskendunud enim hübriidohtudele. Sõda Ukrainas on näidanud, millistes keerulistes tingimustes peavad aga päästjad ja politseinikud inimesi aitama ning oma igapäevast tööd tegema.

Seetõttu soovime parandada päästeameti võimekust varingupäästel, demineerimisel ja esmaabi andmisel. Vajame päästjaid, kes oleksid suutelised tooma sõja ajal inimesi rusude alt välja ja kustutama raketitabamuse saanud elurajoone, nagu teevad seda nende kolleegid Ukrainas. Need on vaid mõned näited ees ootavatest elanikkonnakaitse tõhustustegevustest.

Kui viimasele otsusele lisada veel Ukraina sõjale eelnenud investeeringud nagu üle 20 miljoni euro Eesti välispiiri tugevdamisse ja 30 miljoni euro suurune julgeolekupakett, siis on viimase 15 kuuga siseministeeriumi valitsemisalale eraldatud riigikaitselisteks tegevusteks ligi 140 miljonit eurot. Kahtlemata on see väga vajalik ja oodatud lisaraha, sest oleme minevikus teinud kõvasti järeleandmisi. Nüüd on meil võimalik luua valmisolek, mida seni oleme ressursinappuses edasi lükanud, kuid mida on väga vaja, et saaksime võimaliku sõjaohu korral hakkama. Sõja ajal peavad olema kaitstud tsiviilelanikud ning ellu jääma elanikke päästvad ja turvalisust pakkuvad inimesed.

Liitlaste olemasolu lisab turvatunnet, kuid peame ka ise oma tagalat kindlustama ja ühiskonda ette valmistama. Praegu käib sõda naabri hoovis, aga kui see peaks jõudma meile veelgi lähemale, saame öelda, et oleme sõjaohuks valmistunud.

9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
käpardid
1 kuu tagasi

”…saame öelda, et oleme sõjaohuks valmistunud.” / väga julgustavad sõnad, aga ütlemisest jääb väheseks, kui pommid lendavad. Aastakümneid käparditest ja reeturitest koosnenud valitsused on tsiviilkaitse täielikult allavett lasknud.

Uskmatu-Toomas
1 kuu tagasi

Arvatavasti on sõda lihtsam hoopiski ära hoida st.ka seda sõda oleks saanud vältida kui poleks algusest peale vankasid pikalt saadetud!

velomees
1 kuu tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Kui kaabakas tuleb su koju vargile, kas siis ei tohi teda pikalt saata?

kõigepealt
1 kuu tagasi
Reply to  velomees

selgitatakse 10 aastat millega võis tegu olla, ehk kes solvas kaabakat

Nimi (kohustuslik)
1 kuu tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Tere, kremlip….! Rašistid saatsid ikka Euroopa pikalt!

krõmpsluu
1 kuu tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Mulle on sihuke naabrimees sattunud kes ei taha suitsu teha ega viina võtta ja minule see asi kohe summagi ei meeldi.Usun,et mul on täielik õigus talle kaikaga üle küüru anda et ta oma elukombeid muudaks ja tema muidugi,et tüli ära hoida paneb suitsu näkku ja joob end õhtuks täis.Kas nii?

Ahti
1 kuu tagasi

Tore jutt, kuid seda kõike oli võimalkk ette näha. See sõda pole esimene maailmas.

jah
1 kuu tagasi

läbi tumendatud klaasi

loe
1 kuu tagasi

ja imesta kuhu jõudnud oleme