Põnev teooria Lihula varaseimast ajaloost

DCIM101MEDIADJI_0097.JPG

Lihula mõisamägi on nagu Pompei, mis varjab mitmeid mõistatusi. Foto Urmas Lauri.

Teatavasti määras Riia piiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorici Lihula ja koguni Eestimaa piiskopiks.

Nüüd on ajaloolane Kersti Markus tulnud välja oletusega, et ka esimene kristlaste kirik võidi Lihulasse ehitada seni arvatust hoopis varem.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
eestlane
3 kuud tagasi

vaevalt kirikuid ehitas, see meie anastajate töö, et kohalik rahvas lolliks ja kuulekas kasvatada ja oma mõtted pihiisadele välja rääkida, millega siis oli hea toladega manipuleerida

ka eestlane
3 kuud tagasi
Reply to  eestlane

Ajalugu on pisut teistsugune, kui Metsanurga jutukesed. Viimase 150 aastaga on loodud ilus romantiline müüt 700 aastasest orjapõlvest ja vabadusvõitlusest.
Päris maailm nii must-valge ei ole.
Üks asi, mis aegade jooksul muutunud ei ole, on inimese loomus- täpselt sama erinevad ja samasugused susserdajad, nagu täna, olid eestlased ka toona. Lihtsalt Lääne Elu kommentaariumi ja sotsiaalmeediat ei olnud olemas.

Madis
3 kuud tagasi

Aastal 975 ehitati kirik Lihula mäe peale…
Sel ajal oli Lihula linnas juba 8000 elanikku ja Lihula kuulus Läänemaa koosseisu
Kahjuks on debiilikutest boliidid kõik hävitanud

voldemar
3 kuud tagasi
Reply to  Madis

MADIS ON IKKA ÜKS MADIS.

Pook
3 kuud tagasi

Las varjab , eestlane on , ja jääb tölliks ……FAKT

Sonja Kana
3 kuud tagasi
Reply to  Pook

Hea Pook, mu lemmik-komm-kirjanik! Olen Teie talendi suur austaja. Ainult lootus kommentaariumis Teie oivalisi, LE-st endast täpsemalt täppipanevaid kirjatükke nautida ajendab mind veel aeg-ajalt Lääne Elu lugema.