Teatavasti määras Riia piiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorici Lihula ja koguni Eestimaa piiskopiks.
Nüüd on ajaloolane Kersti Markus tulnud välja oletusega, et ka esimene kristlaste kirik võidi Lihulasse ehitada seni arvatust hoopis varem.
vaevalt kirikuid ehitas, see meie anastajate töö, et kohalik rahvas lolliks ja kuulekas kasvatada ja oma mõtted pihiisadele välja rääkida, millega siis oli hea toladega manipuleerida
Ajalugu on pisut teistsugune, kui Metsanurga jutukesed. Viimase 150 aastaga on loodud ilus romantiline müüt 700 aastasest orjapõlvest ja vabadusvõitlusest.
Päris maailm nii must-valge ei ole.
Üks asi, mis aegade jooksul muutunud ei ole, on inimese loomus- täpselt sama erinevad ja samasugused susserdajad, nagu täna, olid eestlased ka toona. Lihtsalt Lääne Elu kommentaariumi ja sotsiaalmeediat ei olnud olemas.
Aastal 975 ehitati kirik Lihula mäe peale…
Sel ajal oli Lihula linnas juba 8000 elanikku ja Lihula kuulus Läänemaa koosseisu
Kahjuks on debiilikutest boliidid kõik hävitanud
MADIS ON IKKA ÜKS MADIS.
Las varjab , eestlane on , ja jääb tölliks ……FAKT
Hea Pook, mu lemmik-komm-kirjanik! Olen Teie talendi suur austaja. Ainult lootus kommentaariumis Teie oivalisi, LE-st endast täpsemalt täppipanevaid kirjatükke nautida ajendab mind veel aeg-ajalt Lääne Elu lugema.