Homsest leevenevad siseveekogude jääl liikumise piirangud

Väike viik. Foto: Arvo Tarmula
Homsest on lubatud minna Väikse viigi jääle. Foto: Arvo Tarmula

Krõbedad ilmad on teinud oma töö ja paljusid Eesti siseveekogusid katab piisava paksusega jääkaas. Homsest, 28. detsembrist, on lubatud minna nende veekogude jääle, kus jääkaane paksus on vähemalt 10 cm. Päästeamet mõõdab igapäevaselt Eesti populaarsemate siseveekogude jää paksust ning kannab tulemused jääkaardile.

Ilmataat on lahkesti külmakraade pakkunud, et pühadeaegsed uisutamised, kalastamised ja muud toredad tegevused saaksid ikka nauditud. Enne valitud veekogule sammude seadmist tuleb aga selle jääkaane paksus pidevalt täiendavast kaardirakendusest üle vaadata. „Veekoguderikkas Eestis on  ligi 1200 järve ja veehoidlat, lisaks sellele hulk jõgesid ja tiike. Igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollitakse jääolusid veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus oht õnnetuste juhtumiseks on suurem,“ ütleb Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Andmed sisestatakse kaardirakendusse. „Sellegipoolest on kaardil olevad andmed informatiivsed ja ohutus algab igaühest endast. Ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem on jää. Seetõttu palume jätkuvalt vältida vooluveekogude jääle minekut ja olla ka eriliselt ettevaatlik paisjärvedel,“ selgitab Uustalu. Meeles tuleb pidada, et jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Õhem jää pole piisavalt tugev ega pruugi inimest kanda. Sestap on uisutamiseks kõige parem valida ametlikke ja turvalisi liuväljasid. Kui aga veekogu jääle ei saa minemata jätta, siis tuleb kaasa võtta ohutusvahendid, näiteks jäänaasklid, millega end ohuolukorras kiirelt veest välja aidata. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogudel viibimisel. Palume lapsevanematel rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Kuidas ohuolukorras käituda?

  • Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed tagasi.
  • Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal lükka käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
  • Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid.
  • Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Thor
11 kuud tagasi

Ja viigipeale on juba korralik rada sisse tõugatud

Uisutaja
11 kuud tagasi

Juba nädal on 25sm paks jaa.