Nagu igal sügisel, on koolid riigieksamite tulemuste järgi taas ritta seatud ja koolijuhid ning lapsevanemad ajavad neis näpuga järge.
Suuri üllatusi tänavused tabelid Läänemaale ei toonud. Nagu ikka, vahetavad omavahel kohti kaks suurt, ühisgümnaasium ja Noarootsi gümnaasium. Enamasti kipub peal olema Noarootsi, nii selgi aastal.
Tänavu on arve uurides ja koole võrreldes üks küsimus see, kui palju on tulemusi mõjutanud teist aastat kestev pandeemia ja kaugõpe. Seda eriti matemaatikas, sest kui eesti keelt annab veel distantsilt õppida, siis reaalainete puhul on see keerulisem. Nii sel kui ka eelmisel aastal jäi kaugõpe just kevadesse, mil koolid seni õpitut eksamiks kordavad.
Tänavune edetabel Läänemaa koolide puhul olulisi muutusi ei näita, kui jätta kõrvale see, et kitsas matemaatikas on ühisgümnaasiumis ja Noarootsi gümnaasiumis eksamitulemused nelja viimase aasta parimad. Samas on laia matemaatika tulemustes olnud ühisgümnaasiumis nelja aasta võrdluses suur kukkumine.
Muidugi ei tohiks tabeleid võtta absoluutse tõena, sest tulemusi mõjutavaid muutusi on palju. Alates sellest, et teist aastat on olnud võimalik gümnaasiumi lõpetada ka riigieksameid sooritamata ja neid, kes võimalust kasutasid, Läänemaal oli. Võib arvata, et eksamist loobusid pigem need, kellele kaugõpe ei sobinud ja kes kõrgkooli minna ei plaaninud. Teiseks pole õpilased, nende õpihuvi ja oskused igal lennul ühesugused. Seda on näidanud ka varasemad aastad, kus üks tubli lend kergitab kooli eksamitabelis kümneid kohti. Nii võime tabeleid vaadata ja näpuga järge ajada, aga mida me sealt õigupoolest teada saame?
