Peeter Hermik: pada ja katel ehk Lääneranna valitsemisest vallakodaniku pilgu läbi

Lääne Elu

info@le.ee

Peeter Hermik, õpetaja.
Peeter Hermik, õpetaja.

Kui Lääneranna valla juhtimisprobleemid on viimasel aastal täitnud leheruumi rohkem kui piisavalt, on seni avamata kõrvalseisja vaatenurk toimuvale.

Haldusreformiga ühinesid sundolukorras neli üsna isepäise mõtteviisiga, omas tempos ja suunas arenenud väikevalda. Nende ühine juhtimine pole olnud kerge ülesanne, konflikt püsis õhus ühinemise hetkest peale. Varalahkunud vallavanem, suur visionäär ja osav poliitik, suutis suuremaid erimeelsusi siiski vaos hoida ja tülisid vältida. Samas oli volimeeste seast kuulda nurinat, et volikogu ei kaasata protsessidesse piisavalt ja otsused sünnivad kabinetivaikuses. Seda eriti opositsiooni poolelt vaadatuna.

Kaasamisega, eriti valla elanike ja maaomanike kaasamisega otsuste tegemisse on Läänerannas olnud tõesti suuri probleeme. Üks näide. Kasari jõe puhke- ja virgestusala väljaehitamise käigus kohaliku tee rekonstrueerimisel teealuse maa valdajaid planeeritavatest töödest isegi ei teavitatud. Tööde ajal tekkis ühe maaomanikuga lausa füüsiline konflikt. Tulemuseks on keeruline kohtuasi, mille lahendamise pärib praegustelt vallajuhtidelt järgmine vallavalitsuse koosseis. Selliseid näiteid, kus teavitustöö on puudulik ja kodanike arvamusega ei ole arvestatud, leidub küllaga veelgi.

Lääneranna volikogus on nüüdseks aga puhkenud tõeline sissisõda. Volimeeste peamisteks töövahenditeks on saanud üksteise enda leeri ülemeelitamine, teerullitaktika, vastaspoole halvustamine ja jokk-skeemid. Volikogu mõlemad rivaalitsevad pooled on sellise taktika nagu kokkulepitult omaks võtnud, teineteist püütakse rehepapi kombel järjest üle trumbata. Volikogus on mõistuse hääl vaikinud ja tegelik töö seiskunud.

Lihtsal vallakodanikul on hoopis argisemad mured. Nii kõnnib Lihula elanik, kui on asja linna Pärnu-poolsesse külge, kõnniteel, mida mitte kuidagi ei saa pidada linna peatänava vääriliseks. Päris riskantsed on tingimused rulaatoriga liikleja jaoks. Talv pole mägede taga ja olukord halveneb järjest. Probleemi leevendamiseks piisaks heast tahtest ja mõnest tuhandest eurost. Peatänava põhjalik renoveerimine peab niikuinii jääma ootama paremaid aegu, sest suuremaid investeeringuid tehes on järgmisel vallavalitsusel viimane aeg mõelda kaugemal asuvate keskuste peale.

Kujunenud olukorra muutmiseks on ammu läbi proovitud retsept: inimesed peavad üksteisega rohkem rääkima ja üksteist rohkem kuulama ehk tuleb parandada suhtlust volikogu osapoolte vahel ning volikogu ja vallavalitsuse vahel. Kodanike arvamust kuulaku nii volikogu kui ka vallavalitsus, teavitamine olgu selge ja õigeaegne. Nii lihtne see ongi.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Karikatuur
2 aastat tagasi

Kui Kirbla külas Kasari jõe äärde ehitatud parkla kohal Maatüki Kitsendused hiire klikk teha, siis tuleb kolm kitsendust: 1) Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, 2) Ranna või kalda piiranguvöönd, 3) Maaparandushoiuala. Lisaks on seal veevalglaala ja üleujutused. Sel suvel täideti Kasari kaldasse ulatuva parklaala põhja tonne ja tonne vana asfalti- ehk pigitükkidega, mis jõudsid ka kohe kuumal suvel pigi välja ajada. Minu hinnangul on tegu keskkonnakuriteoga: tegin sellekohase teate tel. 1247. Teates eksisin küla nimega, öeldes Kasari, aga koht sai täpsustatud. Nii sai minust olukorra jälgija ja sain teda, et Keskkonnaamet lihtsalt lollitab arusaamatuse maski kandes ja üritab bürokraatia ratta taha… Loe rohkem »

Mati Põdra
2 aastat tagasi

Hermik, ehk oleks aus ka iseenda kandideerimine niimoodi mokaotsast ära mainida? Annaks ehk jutule täiendavaid dimensioone…

Kirbla Hunt
2 aastat tagasi

Enne ei olnud üldse normaalset ligipääsu Kasari äärde. Mu arust paraja suurusega plats, et perega aega veeta. 20 autot seal kunagi korraga ei ole. Kohalikel norm koht, kus suplemas käia. Tore ju, et vald sellise koha korda tegi, aastaid oodatud.
Ühed teevad, teised kritiseerivad… alati võib ju paluda vallal plats suuremaks ehitada, kui paistab, et 20 autot ära ei mahu.

Hea...
2 aastat tagasi
Reply to  Kirbla Hunt

…et probleemist aru said 😂

Sonja
2 aastat tagasi
Reply to  Hea...

; )

Kasari Saarmas (Lutra lutra)
2 aastat tagasi
Reply to  Kirbla Hunt

Mina Kirbla Hundi seisukohta ei jaga. Minu suguseltsi liikmed ei ole näinud autodega hundiperesid Kasari jõe kaldal aega veetmas, suplemas ega suplemisvõimalust ootamas. Ja juba mu vaarisa õpetas, et hundi juttu ei tasu uskuda.

Tiina Libahunt
2 aastat tagasi

Mina ennevanasti käisin seal ujumas. Mitte küll perega, üksi ja ihualasti. Autot mul ka pole. Enam ma seal ei käi, käin mujal. Ükskord käisin – kole lage oli ja killustik tegi päkkadele haiget. Aga Margust on seal kandis nähtud tihtilugu uitamas. Seda, kas Margus ka suplemas käib, teab ehk Kirbla Hunt. Mina ei tea.

Tõsi....
2 aastat tagasi

…jutt!
Mis sellesse Kasari ujumiskohta puutub, siis parkla on 20’le autole, aga seda ei saand aru, kuhu kohta need 20 autoga saabunud rannanautlejad oma rannalinad panevad ja kus lapsed jooksevad? 🙂 Killustiku peal või? Hea, et päris jõkke välja ei läinud parklaga. Tark planeering. Tubli töö. Nutikad lahendused.
Suht sitt tulemus ja kohtutee ka lisaks. Väga Läänerannalik.

Hermikule tänud kaine arvamuse eest.

Sonja
2 aastat tagasi
Reply to  Tõsi....

Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud loodusharidus-spetsialist ja keskkonnavisionäär Nele Sõber on 2020. novembris Lääne Elule Kasari kohta öelnud: “Saaks ühe asja korda, kus inimesed saaksid aega veeta. Suur pluss on see, et oleme selleks saanud raha.” Pikapeale, kui raha juurde antakse, võiks ehk terve Lääneranna valla korrastada kohaks, kus inimesed saaksid aega veeta. Et ei peaks seda ainult Kasari kaldal tegema 😉