6

Anvar Samost: laua kaugemas servas vaikides istumine ei ole Eesti huvides

Anvar Samost. Foto: erakogu
Anvar Samost. Foto: erakogu

Euroopa Komisjoni kliimapaketi suhtes positsiooni kujundamine võiks Eesti poliitikutele olla iseseisva mõtlemise ja uute ideede väljakutseks.

„Mul on vägisi tekkimas tunne, et elame endiselt ajas, kus me alles tahame Euroopa Liiduga ühineda. Valdav on suhtumine, et kõik, mis tuleb Euroopast, on ette antud ja meie peame seda lihtsalt oma õigusesse üle võtma. Euroopa asjad on midagi, mis on meist eemal ja kaugemal. Mingi tobedus, mida lihtsalt tuleb täita.” Nii kirjutas täpselt 10 aastat tagasi Kaja Kallas, toona mitte peaminister, vaid riigikogu liige.

Kallas jätkas: „Lugedes erinevatele poliitikadokumentidele esitatud Eesti positsioone, hakkab silma [et] me ei võta üheski valdkonnas initsiatiivi, vaid vastame korraliku koolilapse kombel küsimustele, mida meilt küsitakse. Kui mingi valdkond on meile oluline, miks ei võiks meist endast saada selle valdkonna eestvedajad Euroopa Liidus? Miks ei võiks me ise pakkuda välja ideid, mida teised saaksid rakendada? Meie ju oleme Euroopa Liit sama palju, kui seda on Saksamaa või Soome. Meile kõigile oleks kasulikum, kui loobuksime mõttemudelist, et Eesti kohalikud asjad on asjad, milles me saame kaasa rääkida ja mida otsustada, ent Euroopa Liit on midagi Nõukogude Liidu aegse Moskva sarnast.”

Nüüd on Kaja Kallas Eesti peaminister ning vahepeal on olnud Eesti ka Euroopa Liidu eesistujariik. Aga Eesti tahe Brüsselis või ka mujal teiste riikidega tehtavas koostöös eristuvat joont ajada, keskmisest erinevaid positsioone võtta ja lihtsalt enda huvide eest seista sarnaneb endiselt tagasihoidliku õpilase omaga, kes laua nurgas istudes põlvedele asetatud kaustikusse märkmeid teeb.

Viimaste aastate üks üllatavamaid hetki selles osas saabus paari nädala eest, kui Eesti koos Ungari ja Iirimaaga jäi OECD poolt välja pakutud üleilmse ettevõtete tulumaksu miimimummäära suhtes läbirääkimistel eriarvamusele, sealhulgas teiste Euroopa Liidu riikidega. Eestil on siin ajalooliselt erineva maksusüsteemi tõttu selged oma huvid, aga ka üldisemalt on raske näha, mida väikeriikidel maksukonkurentsi likvideerimisest võita oleks.

Sellest hoolimata oli meie positsioon harukordne, eriti arvestades, et igal mõeldaval tasemel on Eesti tipp-poliitikutele suurt survet avaldatud.

Nüüd on valitsuse lauale maandunud enam kui 3700 lehekülje paksune Euroopa Komisjoni 12st algatusest koosnev kliimapakett, mis hõlmab kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat. Õilsa eesmärgi taga – vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega – peitub suur hulk Eesti ja paljude teiste liikmesriikide ja tavaliste inimeste huvidega teravas vastuolus olevaid võimalikke muudatusi, lisaks riikide suveräänsuse märgatav vähendamine ja suur plaani- ja käsumajanduse element.

Juba Euroopa Komisjonis endas tekitas pakett vastuseisu. Austerlasest eelarvevolinik Johannes Hahn hääletas selle vastu ning veel kuus volinikku esitasid detailsed vastuväited mõne osa suhtes. Politico andmeil oli vastalisi kõigist kolmest suurimast poliitilisest perekonnast – komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni Euroopa Rahvaparteist, komisjoni juhtiva asepresidendi ja kliimateemade juhi Frans Timmermansi sotsiaaldemokraatide seast ja liberaalse Uueneva Euroopa fraktsioonist.

Tahaks võimalikult pea näha, et Eesti valitsus loeb mahuka dokumentide paki läbi ja koostab Euroopa Komisjoni ettepanekutele detailse analüüsi ja Eesti positsiooni nende suhtes.

Aga – miks mitte kasutada hetke ja vaadata – teades, et suuri maksumuudatusi ja muid majandust laialt puudutavaid reforme tuleb igal juhul lähiajal teha –, ka iseseisvalt üle Eesti aastakümneid püsinud majanduspoliitika?

Jutt maksudebatist, kus ühelt poolt Reformierakond pakub tulumaksu mõneprotsendilist vähendamist ja teiselt poolt Keskerakond sotsiaalmaksu mõneprotsendilist tõstmist, on puhas peenhäälestus. Eesti maksusüsteem pärineb valdavas osas 20 aasta tagant ning eelarvepoliitika veel kaugemast ajast.

Kolleeg Toomas Sildam kutsus mind ja Kärt Anvelti äsja Vikerraadiosse Eesti suurematele poliitskandaalidele tagasi vaatama, ja pani neist eelvalikut tehes lauale ka rublamüügi ja Iisraeli relvatehingu. Neis on aga tänapäeval väga raske skandaale näha, pigem vastupidi – tegu on julgete ja häid tulemusi andnud valikutega, milliseid Eesti poliitikud hiljem enam teinud polegi. Aga võiks, sest laua nurgas istuva kaustikuga õpilase roll ei ole Eestile kunagi olnud piisav ega õige.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
jamps
jamps

irw seni kuni siin läbumajandust köetakse pole mõtet mõeldagi. soga ja sõnnikurada pidevalt taga ning järjest suureneb … paar tehast veel on meil paneme kinni … siis pole muretki.

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

“Euroopa Komisjoni kliimapaketi suhtes positsiooni kujundamine võiks Eesti poliitikutele olla iseseisva mõtlemise ja uute ideede väljakutseks.” ? Iseseisev mõtlemine on meil ammu kadunud selle asemel jookseme enesehävitamise amokki kilgates kaasa teiste ettpanekutega !

silmakirjatsejad \'liberaalid\'
silmakirjatsejad \'liberaalid\'

Tavaliselt sõimatakse ekret igas artiklis, imelik, et seekord isegi ei mainita EKRE-t, kes seisab ainsana poliitilistest parteidest selle kliima-absurdi vastu.

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Tarmo Soomere artikkel maailma muutmisest. B. Russell olevat öelnud, et maailma põhiprobleem on see, et fanaatikud ja rumalad on liiga enesekindlad, aga targad on täis kõhklust. Kui selle suure rohepöördeaplombi peale mõelda – no ei ole midagi uut päikese all.
Goethe jällegi olevat öelnud, et kui teaksite kui harva teid õigesti mõistetakse, eelistaksite vaikida.
Soomere oleks õige järgmine president, aga raske on tal selleks saada. Seda seletab veel üks mõiste tema artiklist: H. de Balzac – keskpärasus võitleb kohutavalt ja lakkamatult nendega, kes on temast üle.

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Väike saab suurte seas silma paista ja suunda kujundada vaid siis kui tema esindajad on eredad ja silmapaistvad isiksused. No sellised Lennart Mere mõõtu. Rahva seas on alati andekaid, aga praegu on poliitika maine nii maha käinud, et eredamad tüübid ja teravamad pliiatsid eelistavad end teostada muudes valdkondades. Kui me tahame Euroopa, miks mitte ka maailma poliitikas tegusid teha, tuleb meie rahval uuesti poliitilist aktiivsust ilmutama hakata. Praegu on seis selline, et heas seltskonnas poliitikast(kuist) ei räägita.

paljas porgand
paljas porgand

Jutt või asi ……

wpDiscuz