Silt: Eesti

Toona riigiministri ametis olnud Raivo Vare intervjuust Postimehele (PM, 15.08) selgub, et 1991. aastal oli Eesti valitsusel plaan „kolm korda kolm” – kolme nädalaga kindlustada iseseisvus de facto; kolme kuuga tuli tagada iseseisvuse pöördumatus; kolm aastat – seda võiks nimetada programmiks „tagasi Euroopasse”. Kiirustada tuli sellepärast, et usuti, nagu ei tuleks Venemaa imperiaalsed instinktid tagasi enne aasta möödumist. Kuid nagu selgus, olid Venemaa imperiaalsed instinktid tagasi juba 1992. aasta alguses. Siin on ajaloolastele ja politoloogidele tublisti peamurdmist – mis muutus aastaga ja mis tehti selle mõne kuu jooksul, mis lahutas iseseisvuse taastamist 1992. aasta algusest. M

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Foto erakogu[/caption] Kui palju ka ei taheta, et ajalugu jääkski vaid ajalooks, tuleb see meiega kaasa, tekitades pingeid ka muidu samu väärtusi jagavate kogukondade, rahvaste ja riikide vahel. Nüüd on puhkenud vaidlus selle üle, missugust nime peaks kandma Patarei vanglasse rajatava kommunismiohvrite muuseum. Nimelt nõuavad Prantsuse saatkond Eestis ja Eesti juudi kogukond, et muuseum kaaluks nime muutmist, sest kavandatav nimi ei sisalda holokausti. Ehkki muuseumi territooriumil on hukatud Prantsuse juutidele mälestusmärk ja sinna on kavas rajada ka holokausti ohvritele eraldi sektsioon, ei rahulda see ei