Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Seda, milliseks peaminister Kristen Michali valitsuse aeg kujuneb, ei tea keegi. Isegi Michal ise mitte, kuid ootused on kõrgel. Seda kinnitab kõige enam tõsiasi, et hoolikalt valitud esimeste sõnumite seas esitas Michal korduvalt avalikkusele üleskutse hoida ootused madalal. Paraku pole sellel soovil lootust täituda. Ootused on kõrgel nii heas kui ka halvas mõttes. Heas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt eelnenud Kaja Kallase valitsuse madalast toetusest, kehvast mainest ja pikalt kestnud otsustusvõimetusest. Ka halvas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt Kaja Kallase valitsuse tegemata jäetud otsustest.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti konkurentsivõimest on viimastel kuudel räägitud ja kirjutatud nii palju, et ka inimesed, kel selle teema vastu mingit huvi ei ole, on asjast kindlasti kuulnud. Paraku on kogu arutelu olnud kakofooniline ja arusaamist probleemi sisust ning võimalikest lahendustest see parandanud ei ole. Kõige pretensioonikam ja samas kõige rohkem tarbetut segadust tekitanud ülesastumine kuulub konkurentsitult riigikogu majanduskomisjoni ja komisjoni vahepealse esimehe Priit Lombi (SDE) ellu kutsutud konkurentsivõime ekspertkogule. Novembris tegutsema asunud ekspertkogu koosneb iseenesest valdavalt pädevatest inimestest, kuid ilmselt paneb asjatu eesmärk ükskõik millise kogu produtseerima parimal juhul klišeedest koosnevaid tekste. Selle ekspertkogu koostatud 140 lehekülje pikkune raport riigikogule (mida parlament pidi arutama ilma sellega tegelikult tutvumata, sest tähtajaks see valmis ei saanud) sisaldab eklektilisi kirjeldusi tehisarust, digitaliseerimisest, tööjõu rändest ja haridusest.

Mäletate, eelmisel nädalal toimusid valimised? Euroopa Parlamenti? Ilmselt ikka mäletate, aga neile, kes Eesti poliitikat pidevalt jälgivad, võib andeks anda, kui tundub, et valimised olid juba ammu.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil oli meeleolu pinev. Majanduskriis kestis, riigieelarves tuli teha kärpeid. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid nägid kokkuhoiuvajadust erinevalt. Rida tahvli peal, ma ütlesin, et koristage ära see rida, teil ei olnud seda ülesannet, sina ütlesid, et oli. Mina ütlesin, pange nulli, kustutage ära," sõitles reformierakondlasest peaminister ajakirjanike silme all sotsiaaldemokraadist rahandusministrit. Asi läks teravamakski ja varsti pärast pressikonverentsi teatas peaminister, et on otsustanud kolm sotsiaaldemokraadist ministrit valitsusest ära saata. Vastav avaldus läks presidendi poole teele ja sama päeva õhtuks olid sotsid saanud opositsioonierakonnaks.

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption]

Euroopa Liitu kuulumise 20. aastapäev on andnud palju võimalusi endale oma raha eest õlale patsutada. Oleme siis tõesti ka nii hästi need kaks aastakümmet edasi liikunud? Aus vastus on, et saanuks paremini.

Alustada tuleks võrdlusbaasist. 2004. aastal NATO ja Euroopa Liiduga liitumisele eelnes terve aastakümme poliitikute, ametnike ja paljude teiste Eesti inimeste jonnakalt sihikindlat, leidlikku ja sõna otseses mõttes ennastsalgavat tööd, mis tihti polnud lihtne ja mille eest hästi ei makstud.

Kujutage ette, et olete ehitusettevõtja, teil on näiteks suuremat sorti üldehitustöid tegev firma, töötajaid on palju ja tellijaid ka.

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] 2016. aasta 7. juunil veidi enne kella 11 hääletas riigikogu eelnõud 181 SE ehk „Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadust". Poolt hääletas 58 rahvasaadikut, vastu oli 29 ja erapooletuks ei jäänud keegi. Rahva seas kahe tooli seadusena tuntud eelnõu oli vastu võetud. Poolt olid Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonide liikmed, vastu keskerakondlased, EKRE ja Vabaerakond.

Mitukümmend aastat on räägitud meie majanduse konkurentsivõimest ja Eesti atraktiivsusest investoritele võrdluses teiste riikidega.

[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti kõige saamatumate valitsuste edetabelis võitleb Kaja Kallase kabinet veenvalt esikoha nimel. Ületamisel on nii Mart Siimanni vähemusvalitsuse (1997–1999) kui ka Jüri Ratase teise valitsuse (2019–2021) saavutused. Mida ennustab see Euroopa Parlamendi valimisteks? Majanduslangus kestab üheksandat kvartalit ja hinnatõusu poolest on Eesti tänu valitsuse suure vaevaga läbi surutud käibemaksutõusule naabermaadest pikalt ees. Riigieelarve defitsiit on jõudnud kolme protsendi juurde, ilma et selle põhjuseks oleks muu kui jooksvate kulude kasvu finantseerimine kalli laenuga. Kuidas ka ei tahaks, seda ei saa selgitada halva õnne, laiema nõrga konjunktuuri või väikese avatud majanduse valitsusest sõltumatute eripäradega. Pikema vaate asemel müttab koalitsioon peaminister Kaja Kallase juhtimisel sihitult ühe arusaamatu algatuse juurest teise manu, tihti neidki käima saamata.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Detsembris 2022 ehk kolm kuud enne viimaseid riigikogu valimisi küsisid eri Eesti väljaannete ajakirjanikud – nagu ikka sellisel ajal – kandidaatidelt ja erakondadelt, milline on nende plaan põhimaanteede neljarajalistena väljaehitamiseks. Suurte erakondade seas ei olnud kedagi, kes oleks öelnud, et Tartu, Narva ja Ikla suuna ehk Via Baltica puhul seda ei peaks tegema. Vastupidi.