-3.5 C
Haapsalu
Neljapäev, 8. detsember 2022
Avakülg Tags Anvar Samost

Silt: Anvar Samost

Anvar Samost: las äri teenib kasumit, kliente õpetamata

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Tõenäoliselt olete ka teie seisnud pangaautomaadi ees ja oodanud, kuni masin soovitud summa välja loeb. Seni saate automaadi ekraanilt lugeda pealetükkivat nõudmist tulla automaadi juurde üksnes ühekaupa ja hoida kahemeetrist vahemaad. Ka praegu, detsembris 2022, kus koroonat ja sellega kaasnenud küsitava kasuteguriga piiranguid paljud enam isegi ei mäleta.

Anvar Samost: kas koroonakriisi eksimuste eest peaks vabandust paluma?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Jupphaaval hakkab maailmas tekkima distantsilt antud hinnanguid üle kahe aasta kestnud koroonakriisile.

Anvar Samost: intressinormaalsuse ootuses

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Paljud ajakirjanikud said eelmisel nädalal suurelt kommertspangalt pressiteate, millesarnast neist nooremad polnud ehk kogu olemasoleva töökogemuse jooksul kohanudki. Pank teatas, et tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäärasid. Viimase kümne aasta jooksul oleme pöörase rahapoliitilise eksperimendi käigus kõik harjunud, et pangahoiusel säästude hoidmine mitte midagi sisse ei too, mis on tegelikult palju suurem kultuuriline muutus, kui lähedaselt distantsilt arvata võiks. Raha on Eesti inimestel ja ettevõtetel samas rohkem kui eales varem. Ei saa eitada, et selle raha eest saab ka varasemast paremini elada. Alles viimase aasta jooksul on inflatsioon nii kiireks muutunud, et keskmine inimene hindu ja sissetulekut võrreldes tunneb selget vaesumist. Aga seni raha kogunes, sest keskmine eestlane on loomult säästlik ja paljudest riigikorra muutustest hoolimata tahab alati mustade päevade tagavara omada.

Anvar Samost: 10 aastat pika vaateta riigieelarvet

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti riigieelarve tegemine, selle sisu, eesmärgid (või nende puudumine) ja tulemused saavad alati liiga vähe avalikku tähelepanu. Tegu on detailse ja mahuka kokkuleppega, kuidas meist igaühe, absoluutselt igaühe käest raha ära korjata ja siis peaaegu igaühele tagasi jagada. Kuid peale nende, kes otseselt eelarvet koostavad või sealt suuremaid summasid saavad, see paljudele huvi ei paku.

Anvar Samost: inflatsioonist lahtisaamine saab olema valus

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti Pank on sügisese majandusprognoosi avaldamisel teinud üllatava ennustuse. Pankadevahelise rahaturu intressimäärade näitaja euribor, millega on seotud suur osa Eestis välja antud eluasemelaenude ja ka näiteks autoliisingute intressimääradest, ei tõuse keskpanga hinnangul üle kolme protsendi ja jääb seega oluliselt madalamaks tasemest, kus see oli enne ülemaailmse rahanduskriisi algust 2008. aastal. Seda on raske tõsiselt võtta.

Anvar Samost: kas Parempoolsetel on lootust?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Riigikogu valimisteni on sõna otseses mõttes kuus kuud aega. Kuigi valimiste päev on pühapäeval, 5. märtsil, algab valimisnädal esmaspäeval, 27. veebruaril, sisaldades kuut eelhääletamise päeva, mille kestel enamik valijaid ka tõenäoliselt hääle annab. Lisaks praegu riigikogu koosseisu kuuluvale viiele erakonnale – Reformierakond, Keskerakond, EKRE, Isamaa ja SDE – on võimalus Eesti parlamendi uude koosseisu pääseda veel Eesti 200-l. Kas ka äsja erakonnaks saanud Parempoolsetel?

Anvar Samost: poliitilise mandaadita kontrolliühiskonna suunas

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Küllap olete juba kuulnud uudist, et transpordiamet kavatseb võtta Eestis kasutusele sõidukite keskmise kiiruse automaatkontrolli, mis tähendaks, et tulevikus arvutaksid autode tegeliku sõidutempo välja teelõigu algusesse ja lõppu paigaldatud kaks kaamerat. Ehk siis hakkate Tallinnast Rakvere poole sõitma ja kuskil pärast Maardut, kus mahapöörajaid enam palju pole, fikseerib kaamera ära teie auto numbri ja kellaaja. Võimalik, et veel mingi muu info, aga igal juhul teeb teist ka pilti. Paarkümmend kilomeetrit hiljem tuvastab teine kaamera taas teie auto numbri ning saadab selle koos kellaajaga kuskile politseiameti serverisse, kus tarvkvara arvutab nende kilomeetrite läbimiseks kulunud aja ning selle põhjal keskmise kiiruse. Kui see kiirus ületab läbitud lõigule kehtestatud kiiruspiirangut, siis saate varsti trahviteate.

Anvar Samost: Via Baltica idee vaagub Baltikumis hinge

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kas keegi veel mäletab Via Balticat? Ei ole hullu, kui ei meenu või kipub segi minema Rail Balticuga. Ka ise pidin üle kontrollima, mis see õige nimekuju täpselt oli. Igal juhul oli selle nime all varem hästi tuntud rahvusvaheline kiirtee Tallinnast Varssavisse, kuid tänaseks on projekti unustanud kõik peale väheste, kes autoroolis vastava retke või mõne pikema osa sellest ette võtavad. Kui täpne olla, siis on Via Baltica Euroopa autotee E67, algusega Helsingis ja lõpuga Prahas. Kaardi peal täitsa olemas. Esimene osa teekonnast näeb ette auto ajamist laevale ja sellega on kõik korras. Mitme eraomandis laevafirma konkurentsis saab üle Soome lahe mõlemas suunas kümmekond korda päevas varahommikust hilisõhtuni. Aastas teevad suurte, uute ja turvaliste laevadega selle reisi miljonid inimesed ning sajad tuhanded sõidu- ja veoautod. Väärib märkimist, et 30 aasta eest, kui Via Balticast esimest korda rääkima hakati, sõitis Tallinna ja Helsingi vahel kord päevas üks laev ning veel aastaid olid poliitikud ja ametnikud Eestis veendunud, et mõnest väiksemast laevast piisab täiesti olemasoleva nõudluse rahuldamiseks – ning kust see suurem nõudlus veel tulema peaks?! Igaüks, kes Tallinna ja Pärnu vahel sõid