Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Paari nädala eest juhtus riigikogus lugu, millist pole ammu nähtud. Valitsuskoalitsiooni kuuluva olulise komisjoni juht saatis riigikantseleile ja ministeeriumidele kirja, milles nõudis Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise sildi all ametnike poolt seadustesse nende enda algatuste sokutamise lõpetamist. Varem on samasugune juhus korra ette tulnud siis, kui peaminister oli Mart Laar ehk üle 20 aasta tagasi.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Naaberriigis Lätis on viimastel aastatel ärevaks tegevalt sageli ette tulnud väljendusvabaduse piiramist. Kõige rajum näide pärineb eelmisest nädalast, mil Läti meediaregulatsiooni asutus – millele õnneks Eestis täpne vaste puudub – otsustas määrata uudisteportaalile Tvnet sõna „küüditamine" nende hinnangul vales tähenduses eetrisse lubamise eest 8500 euro suuruse trahvi. Lühidalt kokku võetuna seisnes Läti elektroonilise meedia nõukogu vaates rikkumine selles, et ajakirjanik lasi immigratsiooniseaduse muudatustest rääkides poliitikust intervjueeritaval sõna „küüditamine" kasutada nüüdisaegses kontekstis ja valitsuse poliitika suhtes kriitilises võtmes.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Tallinlased ja teised inimesed, kel sageli pealinna südamesse asja on, vaevlevad vähemalt aasta lõpuni viimaste kümnendite suuremate teeremontide põhjustatud ummikutes. Kinni on nii mitmed kesklinna läbivad liiklusarterid, et kohati meenutab sealne tühjus koroonapiirangute esimest tipphetke 2020. aasta kevadel.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Viimased paar nädalat on paljud inimesed eri elualadelt lugenud Kaja Kallase uue valitsuse 24 lehekülje pikkust koalitsioonilepingut. Ajakirjandus on järgmiste aastate vältel Eesti elu olulisel määral korraldava dokumendi sisu kohta koalitsiooniliikmetest rahvasaadikutelt ja ministritelt selgitusi küsinud ja saadut analüüsinud. Tulemused on segased nagu ka koalitsioonileping ise.

Mäletan hästi 2015. aasta augusti lõppu, kui kaitsepolitsei riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam kaks ainsat juhatuse liiget Ain Kaljuranna ja Allan Kiili kinni pidasid.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Valimised võitnud Reformierakond on valinud teiste riigikokku jõudnud erakondade seast endale sobivad partnerid ja peab nendega nüüd liigselt kiirustamata valitsuse moodustamise kõnelusi. Iga paari päeva tagant tulevad kolm tulevase võimukoalitsiooni osapoolt ajakirjanike ette ja annavad üldsõnaliselt teada järjekordsest läbitud teemaplokist. Reformierakond teab, et suure tõenäosusega kuulub peaministri positsioon neli aastat neile, sest 37 kohta riigikogus just seda tähendab.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Vastupidi erakondade endi väidetavale tegid nad kõik – peale ühe – vastuhääletamisvõistluseks kujunenud valimiskampaanias vigu, mis läksid või lähevad neile valusalt kalliks. Eelnevalt mainitud üksik erand on loomulikult Reformierakond. Õigem oleks öelda, et õnn oli algusest lõpuni nende poolel ja valijad ei hoolinud ideede puudusest, paljudest varem oluliseks peetud põhimõtete kõrvaleheitmisest, rekordilisest hinnatõusust, kulunud nägudega nimekirjadest ja laperdamisest Nursipalu küsimuses. Eesti uuemas ajaloos enneolematu valimistulemus tugines Reformierakonna esimehe ja peaministri Kaja Kallase tegudele julgeolekupoliitika kujundamisel ja hoiakule Ukraina sõja suhtes. Need otsused võisid põhineda ettenägelike ja hästi informeeritud ametnike soovitustel, teistele erakondadele võis kasutatud retoorika meeldida või mitte, aga Kallas liikus Eestis ja kogu maailmas teistest mitu sammu ees ja temaga võistelda oli raske. Kallase enda toetus oli viimastes erakondade uuringutes Reformierakonna toetusest tükk maad kõrgem. See tähendas, et Kallase najal valisid Reformierakonda ka need, kes mingis muus olukorras oleksid valinud kedagi teist.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Aasta tagasi samal ajal saime kõik aru, et Eesti ja paljude teiste Venemaa kõrval asuvate riikide julgeolek on suures ohus. Täna teame täpsemalt, kui vähesest kõik sõltus ja tänu kellele saame öelda, et enam see oht nii suur ei ole. Aga alustama peab kaugemalt, 2014. aastast, sest lääne avalikkus on lõpuks aru saamas ka sellest, et piiratud reaktsioon Krimmi okupeerimisele ja Donbassis sõja alustamisele viis Vladimir Putini režiimi veendumuseni, et sisuliselt laseb vaba maailm Venemaal karistamatult jõudu rakendada.