51

Kaja Kallas: kriis võimaldab teha vajalikke reforme

Reformierakonna esimees riigikogus. Peeter Langovits
Peaminister Kaja Kallas. Foto: Peeter Langovits

Täna kinnitasime riigi eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks.

Alustada tuleb sellest, et eelarvenõukogu on möönnud, et Eesti on elanud pikalt üle jõu. Oleme ka headel aegadel kulutanud rohkem raha, kui meil on olnud. Eelmisesse riigieelarve strateegiasse oli kirjutatud miljardi jagu tühje kärpeid, mis ei olnud millegagi sisustatud. Seega seisis meie valitsusel ees topeltraske ülesanne – mitte ainult leida kate kriisis tekkinud eelarve vajadustele, vaid ka nendele tühjadele kärbetele, mis eelarve veelgi enam tasakaalust välja viivad.

Tahan rõhutada – eelarve tasakaal ei ole asi iseeneses, aga nii nagu me ei saa pere rahakotti kasutades pikalt üle jõu elada, ei saa me seda teha ka riigi rahakotti kasutades. Kriisis on erasektor pidanud vööd koomale tõmbama, avalik sektor peab olema erasektoriga solidaarne.

Kui majandus kasvab ja kriisi ei ole, tuleb raha ka mustadeks päevadeks kõrvale panna. Seda ei ole viimastel aastatel tehtud, mille tulemusena tabas kriis meid eriti raskelt. Korras riigirahandus suurendab meie majanduse vastupanuvõimet võimalike kriiside vastu tulevikus. Eesti riigi hiljutine võime laenata suuri summasid väga soodsatel tingimustel tulenes meie heast riigireitingutest, mille vundamendi lõi varasem korras riigirahandus.

Riigirahanduse korrastamist me ei tee pelgalt seepärast, et seda nõuavad tulevikus kas Euroopa või Eesti enda reeglid ja seadused. Me teeme seda selleks, et tagada Eesti majandusele võimalikult kiire ja stabiilne areng. Üks hea näide tuleneb Eesti ja Kreeka elatustasemete arengute võrdlusest viimase 15 aasta jooksul. Aastal 2006, vahetult enne eelmist suurt finantskriisi, oli Kreeka Eestist palju rikkam – kui meie võrreldav sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 68 protsenti EL-i praeguse 27 liikmesriigi keskmisest, oli Kreeka vastav näitaja 98 protsenti ehk meist poole võrra kõrgem. 2019. aasta andmete järgi oli meie näitaja tõusnud 84 protsendini, Kreeka oma aga langenud meist palju madalamale 67 protsendile. Kui Eesti suhteline positsioon paranes 18 protsendipunkti võrra, halvenes Kreeka oma 31 protsendipunkti võrra. See tähendab inimeste heaolu kahanemist, mida me Eesti inimestele ei soovi. Kõik euroala riigid proovivad eelarvega praegu tasakaalu suunas liikuda.

Kriis pakub võimaluse sünergiate otsimiseks

Aga vaatame positiivse poole pealt – iga kriis annab võimaluse teha reforme, milleks muidu tõuget ei ole. Soov kokku hoida paneb riigiaparaati leidma sünergiat erinevate ministeeriumite vahel ning kaardistama kohti, kus riigi erinevates valdkondades tegeletakse samade teemadega. Seetõttu otsimegi kohti, kust kokku hoida. Planeeritud tegevuskulude kokkuhoid alates 2022. aastast ulatub 61 miljoni euroni aastas. Kokkuhoid puudutab tööjõu- ja majandamiskulusid, puutumata jäävad toetused (sealhulgas sotsiaaltoetusi), investeeringud ja finantskulud.

Eesti kaitsevõime ja lai riigikaitse peab olema tugev. Kaitsekulud on ka järgmisel neljal aastal jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKP-st, sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulud. Selle üle tasub uhke olla – nö kahe protsendi riike on NATO-s kokku 11, nende seas Eesti.

Koroonakriis on olnud ilmekas näide teaduse ja innovatsiooni olulisusest otsuste langetamisel ja ühiskonnaelu juhtimisel. Seetõttu oleme eelarvestrateegias määranud, et teaduse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamisesse peavad moodustama 1 protsendi SKPst.

Kuivõrd eelmises riigieelarvestrateegias polnud ette nähtud prioriteetsete valdkondade palgatõuse, siis pingutasime, et raha politseinike, päästjate ja õpetajate palgatõusuks siiski leida. Seda on vähe, ma olen nõus, aga olukorras, kus me peame kõike kokku tõmbama, on need ainsad ametid, kes palka juurde saavad. Sotsiaaltoetused tervikuna kasvavad 6,06%.

Eesti ajaloo suurimad investeeringud

Teine positiivne aspekt on see, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb Eesti majandusse valitsussektori investeeringutena üle 8 miljardi euro ehk ca 2 miljardit eurot aastas. Nii suuri summasid ei ole Eesti majandusse kunagi investeeritud. Investeeringute peamine eesmärk on viia ellu Eesti tuleviku seisukohast äärmiselt olulised digi- ja rohepööre.

Rohepööre eeldab uudsete tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ning sealjuures ka ärimudeli ümberkorraldamist. See ei puuduta üksnes energeetikasektorit ega Ida-Virumaad, vaid kogu majandust laiemalt. Riigil on siinkohal oluline roll aidata kaasa rohepöörde kiirendamisele ning uute turuniššide tekkele.

Rohepöörde elluviimiseks plaanime järgmisel neljal aastal suunata 1,8 miljardit eurot. Mõned näited. Ettevõtete rohepöördeks (sealhulgas näiteks bioressursside väärindamisele, uuenduslikele rohetehnoloogiatele jne) panustame 244,5 miljonit eurot. Keskkonnasäästlikkusse transporti investeerime 207 miljonit eurot, raudteede arendamiseks ja rekonstrueerimiseks 618 miljonit eurot.

Energeetikas paneme fookuse taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Sealhulgas panustame rohegaasi kasutusse võtmisele, kaugküttekatelde renoveerimisele ja rajamisele, kütuste vahetusele ning vesiniku väärtusahela loomisele kokku 78,4 miljonit eurot.

Digipöördega tahame muuta avalike teenuste kasutamise võimalikult lihtsaks ning samas rakendada digiinnovatsiooni uuel tasemel. Ehitame välja kiire internetiühenduse üle Eesti. Digipöörde eesmärk on, et riik suudaks pakkuda avalikke digiteenuseid inimesele tema elusündmusest lähtuvalt ühe tervikliku teenusena ning proaktiivselt siis, kui inimesel neid parajasti vaja on. Digipöörde eesmärk on ka anda ettevõtetele tõuge minna üle uutele tehnoloogiatele.

Plaanime sellele järgmisel neljal aastal pühendada 342,8 miljonit eurot. Digiriigi arendusteks suuname 164,8 miljonit eurot ning ettevõtete digipöördeks 113,3 miljonit eurot. Taasterahastu vahenditest viime ellu koalitsioonileppes lubatud kiire internetiühenduse kättesaadavuse tagamise üle kogu Eesti. Kaugtöö võimaluste parandamiseks ja regionaalse konkurentsivõime suurendamiseks kiirendame viimase miili ühenduste väljaehitamise tempot.

Seega järgmisel neljal aastal näeme enneolematuid valitsussektori investeeringuid eurorahade toel, kuid jätkusuutliku riigi pidamiseks, peame oma jooksvaid kulusid kokku tõmbama. Muidugi on korras riigirahandus kooskõlas talupojatarkusele tugineva eelarveraamistikuga, mille järgi riigi poolt pakutud stiimul sõltub majanduskonjunktuurist. Mida paremini läheb majandusel, seda vähem peaks riik stimuleerima. Kuna praeguste prognooside järgi peaks majandus järgmisel aastal kasvama 4-5 protsendi võrra, peaks selle loogika järgi eelarvepuudujääk vähenema.

Arusaadavalt pole nende eesmärkide samaaegne saavutamine lihtne. Aga taas kasvava majanduse, uute eurorahade ja valitsussektori konstruktiivse lähenemise koosmõjul on see siiski võimalik.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
aga
aga

kus on Kallase poolt palju kiidetud ja lubatud nn valge raamat ? Juba unustatud või…..

\
\"Püha\" Jüri

tõmbasid eelmisel valitsusel vaiba alt, asi seda siis ka nüüd korrata pole? Tee ära, ole meheks! Rahvas tänab Sind selle eest surmani.

K.s
K.s

Jään siis ootama, kaja, sinu lubatud kiiret internetti…

taas
taas

Ajal, kui rahatrükimasinad töötavad täiega, meie kärbime. Kas usutakse et suure poti ühes servas saab paremat suppi. Kas reformimine tähendabki kärpimist või on ideedepuudus. Kas tõesti huvihariduse kärpimine on lahendus

Agu
Agu

Eestit ja eestlasi on hea testida, nii väike riik ja mitte keegi õue ka ei tule ütlema, kui neile midagi ei meeldi. Mõni üksik ehk, need saab koertega ja erivägedega maha joostud. Rambo ei löö risti ette piimamannergule ju! Tänane tõsiasi kahjuks, kaasmaalane veel irvitab peale, et näe loll läks õue

Reaalsus
Reaalsus

Kaja Kallas: kriis võimaldab kruvisid koomale keerata ja liberaalset diktatuuri kehtestada erinevate autoritaarsete seaduste vastuvõtmise abil.

Valentin
Valentin

Omaarust suured patrioodid vinguvad siin praeguse elu üle ja kui Juss pakkus välja, et minge siis mujale kui siin nii sitt elu on. Aga sellepeale hakati kohe miinuseid laduma. Saage lõpuks selgusele, et mida te tahate aga ärge lahmige.

Agu
Agu

Miks peaks mujale minema? Ikka kohapeal tuleb oma arvamuste ja tahtmiste eest seista. Mis te arvate, et üks lõuna Itaalia bürokraat kuskil eu nõukogus, teab täpselt millised on ühe Eesti matsi päris mured? Ei tea ju ja sellepärast peab ka häält tegema. Itaalia vaevalt teab, et meil siin on probleemne idanaaber, neil on omad mured võibolla lõunanaabritega, aga meie ei tea sellest ka ju mitte essugi. Kas te ei ole mõelnud selle üle ja see oli veel minupoolt lihtne näide!?

itaalias
itaalias

enamus kommunistid võimul

Hmm
Hmm

Kas teie olete rumal?

Vladimir
Vladimir

Me teame väga hästi mida tahame- vabadust ja demokraatiat! …aga mida sina tahad, on ka selge- diktatuuri ja orjust.

Õndsus rumaluses
Õndsus rumaluses

Loodan, et valdad keeli? Soovitan soojalt hakata uurima alternatiivmeediat mujalt maailmast (eesti oma sisuliselt puudub) ning oma peaga mõtlema hakata. Kuni sinnamaani tõepoolest on õndsus rumaluses.

Lugeja
Lugeja

See mula oleks võinud avaldamata jääda..

juss
juss

Millal tuleb automaks?

Agu
Agu

Nüüd kohe peab tulema ju. Ma ei tea, kuidas nad julgevad oma valitsemiseajal selle vastu võtta, aga kuna EU st võetakse raha vastu, siis sealt ka öeldakse millised uued maksud peab kehtestama.

Võsa Villem
Võsa Villem

Kui Hr. Ratas oli peaminister, andis ta aru asjadest kogu aeg ja oli pildis- inimene toimetas.
Praegu sama ametit pidavast persoonist tean ma ainult nime. Midagi tehakse aga kelle huvides, sellest pole ma aru saanud. Toimetatakse justkui põranda all.

aksel
aksel

Ratas ainult ajas ümmargust ,mula ,midagi reaalselt ta ei teinud.

juss
juss

Miks sa ise midagi ei tee?

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)
Päikesevalitsuse päikesetuul sobiks viimase aja valitsuskoalitsiooni etteastete iseloomustamiseks. Selles mõttes, et loogikat sealt otsida ei ole mõtet. See on omamoodi paratamatus, sest elame ju infoajastul, kus veenev lobisemine ongi peamine. Sõnumeid edastatakse silmas pidades kuidas see võiks meeldida mingile konkreetsele sihtgrupile. Näiteks kärpekirves neile kellele mõjub reformierakonna kui karmi tasakaalus eelarve terminaatori kuvand, eeldades muidugi, et riigieelarve üldist pilti nad ei vaata. jne. Ratast süüdistati ümmarguse jutu ajamises, nüüdne valitsus püüab vastanduda ja jutt kisub väga nurgeliseks, aga nagu öeldud, mõistlikke seoseid eri nurkade vahel ei tasu otsida. Arusaadav, miks kultuur on mõtet kaotamas, valitsemine ja elu ise ongi suurepärane… Loe rohkem »
wpDiscuz