Soome endine peaminister Esko Aho kirjutab oma värskes raamatus „Mustien joutsenten vuosi” („Mustade luikede aasta”), kuidas 1991. aasta ehk aasta, mil ta sai peaministriks, kujunes ootamatuste paraadiks.
Esmalt kukkus kokku pealtnäha heas korras olnud Soome majandus, sest tarbimine kasvas ülemäära palju ja idakaubandus kadus, lisaks sellele lagunes Nõukogude Liit ja iseseisvusid Baltimaad. Kõik ühel aastal.
Aho raamatu pealkiri ei räägi loodusest, vaid nähtusest, mida Liibanoni–Ameerika teadlane Nassim Nicholas Taleb on nimetanud „mustaks luigeks” ehk millekski, mida pole võimalik ennustada ja mida seletatakse alles tagantjärele. 1991. aastal olime silmitsi mitme musta luigega ja 2020. aasta oli samasugune.
le on nüüd ainus erkki elatusallikas
Need on suuresti enda tehtud hädad. Soome oli sel ajal nõukogude liidu juhe ja kui asjad hapuks läksid seal – imestasid ise ka. Eks vaadake millised parteid Aho koalitsiooni moodustasid … ja kui kiire oli siis EU-sse , et oma turgusid laiendada. Meie siin ka ju mängime sanktsioone Venemaale ning tegime kunstliku toiduainete turu suurendamise välismaalaste kohaleveo mehanismiga. Isegi viina müüsime täiega ja üks rumal sots arvas, et tõstame aktsiise … Nüüd hädaldame, aga toidutootjate ekspordivõime polegi ju suurenenud!!! Põllutoodete kaubanduse koda pole isegi oma retoorikat muutnud … Nüüd peksame rohejuttu ja keegi ei anna endale aru, milleni see viib… Loe rohkem »