Sellest aastast võib valima minna kõigisse jaoskondadesse

Sellest aastast ei pea valija enam kindlas jaoskonnas hääletamas käima. Samuti muutub hääletamise ajaline korraldus ja kaob poliitilise agitatsiooni piirang. Valijakaardi asemel saavad valijad valimiste teabelehe.

Sellest aastast võetakse kasutusele elektrooniline valijate nimekiri, mis asendab senised pabernimekirjad. See tähendab, et hääletaja ei ole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga ja võib minna oma ringkonnas valima endale sobivasse kohta. Rahvahääletusel, kus ringkondi ei ole, on võimalik hääletada kõigis umbes 400 jaoskonnas üle Eesti.

Lisaks muutuvad valimised ka ajaliselt – tekib ühtne hääletamise nädal. Esmaspäevast laupäevani saab hääletada nii pabersedeliga jaoskonnas kui ka elektrooniliselt. Pühapäeval on võimalik hääletada üksnes pabersedeliga. Uuendusena saab hääletaja pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-hääle tühistada.

Valijale saadetakse nüüdsest valimiste teabeleht. Varem saatis riik igale hääleõiguslikule inimesele nimelise valijakaardi tema elukoha aadressile või e-postiga. Nüüd saadetakse üks paberil teabeleht leibkonna peale, sõltumata sellest, kas sel aadressil elab üks või rohkem hääleõiguslikku inimest. Need inimesed, kel on rahvastikuregistris e-posti aadress, saavad teabelehe e-kirjaga. Teabelehe eesmärk on anda üldist infot hääletamisõiguse kohta, samuti on lehel märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad vallas või linnas.

Alanud aastast on poliitiline välireklaam lubatud kogu valimiperioodi ajal. Aktiivset agitatsiooni võib teha ka valimispäeval. Poliitilist agitatsiooni pole enam keelatud teha ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Hääletamisruumis endas peab olema tagatud valimisrahu. Näiteks kui valimisjaoskond asub kultuurikeskuses või kaubanduskeskuses, siis on agitatsioon keelatud vaid hääletamiseks ette nähtud kohas.