800 aasta möödumist päevast, mil saarlased lõid Lihulas puruks rootslased, tähistati täna ajalookonverentsi ja pingi paigaldamisega Lihulat uurinud arheoloogile Mati Mandlile.
Lihula mõisas peetud ajalookonverentsil kõneldi 1220. aasta 8. augustil toimunud lahingust, sellele eelnenust ja järgnenust. Arheoloog Mati Mandel alustas konverentsipäeva ettekandega sellest, milline võis Läänemaa ja Lihula ümbrus olla 13. sajandi alguses.
Tallinna ülikooli õppejõud ja ajaloolane Kersti Markus rääkis kokkutulnutele sellest, miks 1220. aastal tulid just rootslased ja miks nad tulid just Lihulasse, kus 500 meest 8. augustil saarlaste käe läbi oma õnnetu lõpu leidis. Konverentsi kolmandas ettekandes tutvustas arheoloog Anton Pärn seda, mis juhtus Lihulas pärast rootslaste maha löömist – kuidas Lihula linnuse ette tekkis asula, nüüd juba saksa kolonistide nägu.
Peale konverentsi lõppu suunduti Lihula linnusemäele, kus asub 8. augusti 1220 sündmuste meenutamiseks mälestuskivi. Just selle mälestuskivi juurde paigutas MTÜ Keskaegne Lihula Mati Mandelile pühendatud pingi. Pink on ühtlasi MTÜ kingitus Mandeli 75. sünnipäevaks.
„Kui ei oleks Matit, oleks linnusemägi võib-olla samasugune padrik nagu see oli Nõukogude ajal. Kui ei oleks Matit, ei oleks MTÜd Keskaegne Lihula, mis on üle 30 aastat Lihula ajalugu tutvustanud. Kui ei oleks Matit ja MTÜd, siis me ei tea, millises seisus oleks Lihula mõis ja kui ei oleks Matit, poleks ka Lihula muuseumi – selle rajamine oli tema põikpäine idee,” ütles pingi avamisel Toomas Pirn MTÜst Keskaegne Lihula.
Mandel, kelle eest pingi paigaldamist ja avamist viimse hetkeni saladuses hoiti, ütles, et ega ta ise suuremat sorti istuja pole, pigem tegutseja: „Mida ma ikka istun, panen kohe lõikama.” Küll aga leidis ta, et pingil pikutada oleks päris mõnus ja demonstreeris seda pealtvaatajatelegi.
Mandel alustas arheoloogina Lihula linnuse ja selle ümbruse uurimist 1987. aastal. Tema eestvõttel konserveeriti kaevamiste käigus päevavalgele tulnud linnusemüürid ja mõisa ees leitud 13. sajandi esimesest poolest pärinevad keldrimüürid. Mandel on Lihula ajaloost kirjutanud mitmeid artikleid ja raamatuid.
Henriku Liivimaa kroonikast on teada, et 1220. aasta 8. augusti varahommikul maabus Lihula alla suur saarlaste vägi, kes asus piirama Lihula linnust. Linnuses viibinud rootslased tulid välja ja algas suur välilahing, mis lõppes saarlaste võiduga. Krooniku teatel langes lahingus 500 rootslast ning ka Linköpingi piiskop Karl Magnusson ja jarl Karl Kurt.
Mõnel üksikul rootslasel õnnestus põgeneda ja viia toimunust teade Tallinnas asunud taanlastele, kes tulid, leinasid hukkunuid ja matsid langenud rootslased maha. 500 rootslase viimane puhkepaik on aga Lihulas siiani leidmata. Lihula lahingu järel kaotasid rootslased mitmesjaks aastaks huvi Eestimaa vastu.
Fotod Andres Hion
