Aastaid tagasi õnnestus sattuda Siberisse, Baikali järve juurde. Eks uudistamist oli palju, kuid üks enim hämmastanud asju oli kohalike viha Moskva ja moskvalaste vastu. Meid, baltimaalasi koheldi kui välismaalasi – et ka meie mässasime Moskva vastu, siis võis olla tegemist ka ühise vaenlase äratundmisega. Ja see viha polnud mingi porin, mida Eestis kuuleb maal mõnikord tallinlaste kohta. See oli ikka tõsine viha.
See kõik tuli meelde, kui nägin Habarovski protestijate siltide seas ka kirja, mis teatas, et „Me vihkame Moskvat”. Tehniliselt võttes pole Habarovsk enam Siber, vaid Kaug-Ida, kuid Moskva sekkumist ei sallita sealgi.
võiks oma artikleid Pravdas avaldada, st. ikka osajaomastele persoonidele
Kui protestitakse liberist kuberneri toetuseks, tuleks meil Eestis muret tunda, mitte rõõmustada, et näe, Putinit pekstakse. Vladimir Žirinovski pole kloun, vaid äärmuslane, kes avalikult rääkinud Baltimaade pommitamisest. Kui ta suudab Habarovskis tuua tänavatele tuhandeid, on see meile ohutuleks. Kui Venemaa variseb, on naabritel risk rusude alla jääda.
kahjuks on artikkel maksumüüri taga, kuid…
ei teagi, kas Venemaal kasvava ebastabiilsuse üle nüüd rõõmustada või kurvastada? Moel või teisel võib naabri juures toimuv hakata mõjutama meidki. Öeldakse, et s.tt rahu on siiski parem kui hea sõda.