Mul on kakskeelsed lapsed, kes on üles kasvanud vene- ja eestikeelsetena, ja ma suhtun väga skeptiliselt väidetesse, et kakskeelsus on lapse arengut pärssiv või suisa kahjulik.
Küll ei pruugi kakskeelsus olla positiivne igas situatsioonis. See käib sellise juhtumi kohta, kui mingi keele kasutusala ühtib liialt ideoloogiaga. Tänapäeva lapsed hakkavad väga varakult kasutama nii arvuteid kui ka nutitelefone. Selle trendi iseloomu üle vaieldakse palju ja küllap jätkub see vaidlus veel pikemat aega.
Mina olin hoopis üllatunud, kui ruttu suutis mu noorem poeg juba esimeses klassis selgeks õppida nutiseadme maailma ning navigeerida seal kolmes keeles – eesti, inglise ja vene. Otse loomulikult sukeldus laps mängude ja Youtube’i klippide maailma. Eks ma ikka üritan seda virtuaalmaailmas elamist reguleerida, telefoni ja arvuti kasutamist piirata ja kontrollida. Samas oli see ka väga õpetlik, sest vähemalt mina täiskasvanuna ei teadnud üldse, mida lapsed internetist vaatavad ja mida neile seal pakutakse. Kakskeelse lapsena kiikas noorem poeg ka üle Eestis eksisteeriva keelebarjääri ning tänu sellele sain aimu, mida pakutakse venekeeles internetis ehk selles, mida venelased ise nimetavad runetiks.
Kas Ameerika propaganda on kuidagiviisi lapsele parem?
Kõik õige