Avakülg Tags Aimar ventsel

Silt: aimar ventsel

Aimar Ventsel: Russki Mir mureneb

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Vene intellektuaalsele maailmatunnetusele on läbi sajandite omane ebakindel kõikumine Venemaa kultuurilises kuuluvuses. Ühelt poolt on Venemaal alati olnud püüd olla osa Euroopa kultuurist, teiselt poolt aga on eksisteerinud soov ennast Euroopale vastandada. On hulgaliselt autoreid, kes on ennast selle teemaga vaevanud. Viimasel ajal on Venemaal osa nendest autoritest muutunud jälle aktuaalseks, neid tsiteeritakse järjest rohkem, isegi inimeste poolt, kellest seda oodata ei oskaks. Näiteks armastab president Putin mainida filosoof Ivan Iljini, keda peetakse ka vene fašismi isaks. Aga vene mõtet on üritanud sõnastada ka muud autorid. Aegade jooksul on seesama „vene mõte” konkretiseerunud. Keda see huvitab ja kes tahab nendest ideoloogilistest transformatsioonidest rohkem teada, selle on pakutud võimalus saada mõningat ülevaadet ka eesti keeles. Charles Cloveri „Must tuul, valge lumi” annab esimeses peatükis hea ülevaate, kuidas Euroopa-vastasus ja -pooldamine (ehk siis slavofiilid ja zapadnikid) Venemaal sajandite jooksul päris tihedas sümbioosis arenesid. Aja jooksul kristalliseerus välja teatud konsensuslik seisukoht. Need seisukohad on eesti keeles kättesaadavad Nikolai Danilevski raamatus „Venemaa ja Euroopa” ning Lev Gumilevski magnum opuses „Etnogenees ja Maa biosfäär”. Selle järgi on venelased omaette tsivilisatsiooni kandjad, tsivilisatsiooni, mis on peaaegu bioloogiline ja mis asub igaveses olelusvõitluses Läänega ehk siis romaani-germaani tsivilisatsiooniga. Nagu looduses ikka, on tegemist võitlusega elu ja surma peale.

Aimar Ventsel: muusika ja poliitika

Eesti muusikaseltskond (rahvakeeli skeene) on väike. Kui vaadata stiili alusel grupeerumist, on need seltskonnad veel väiksemad. Sisuliselt tunnevad kõikkõiki ja johtuvalt väiksusest on kõik hõõrdumised ja konfliktid eriti emotsionaalsed. Seega pole ka imestada, et juuli keskpaigas tekitas kodumaises rokiseltskonnas väikese tormi teade, et kaks ansamblit keelduvad esinemast Eesti ühel olulisemal festivalil nimega Hard Rock Laager.

Aimar Ventsel: Vene propaganda ja lapsed

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Mul on kakskeelsed lapsed, kes on üles kasvanud vene- ja eestikeelsetena, ja ma suhtun väga skeptiliselt väidetesse, et kakskeelsus on lapse arengut pärssiv või suisa kahjulik. Küll ei pruugi kakskeelsus olla positiivne igas situatsioonis. See käib sellise juhtumi kohta, kui mingi keele kasutusala ühtib liialt ideoloogiaga. Tänapäeva lapsed hakkavad väga varakult kasutama nii arvuteid kui ka nutitelefone. Selle trendi iseloomu üle vaieldakse palju ja küllap jätkub see vaidlus veel pikemat aega. Mina olin hoopis üllatunud, kui ruttu suutis mu noorem poeg juba esimeses klassis selgeks õppida nutiseadme maailma ning navigeerida seal kolmes keeles – eesti, inglise ja vene. Otse loomulikult sukeldus laps mängude ja Youtube’i klippide maailma. Eks ma ikka üritan seda virtuaalmaailmas elamist reguleerida, telefoni ja arvuti kasutamist piirata ja kontrollida. Samas oli see ka väga õpetlik, sest vähemalt mina täiskasvanuna ei teadnud üldse, mida lapsed internetist vaatavad ja mida neile seal pakutakse. Kakskeelse lapsena kiikas noorem poeg ka üle Eestis eksisteeriva keelebarjääri ning tänu sellele sain aimu, mida pakutakse venekeeles internetis ehk selles, mida venelased ise nimetavad runetiks.

Aimar Ventsel: kus on pressiesindaja?

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Nagu paljud teised Eestimaa elanikud, kolisin ka mina eriolukorra alguses linnast ära ja tegin elu maamajas mugavamaks. Näiteks panin majja interneti ja johtuvalt sellest ka televiisori. Ma ei ole televiisorit juba aastaid ei omanud ega vaadanud, aga metsade keskel elades on see täitsa otstarbekas mugavus. Tänu sellele vaatasin ma peale uudiste ka muid õhtuseid saateid. Ma ei tea, kui paljud panid tähele, et esimesel eriolukorra nädalal esines ETV saates „Esimene stuudio” peaaegu üle päeva sotsiaalminister Tanel Kiik. Ja kuna parajasti oli kuum teema eestlaste tagasitoomine Eestisse, siis lipsas – natukene harvemalt – läbi välisminister Urmas Reinsalu. Mõlemad külastasid ka umbes sama tihedalt „Aktuaalset kaamerat”, et lisada saatesse kolm minutit oma kommentaari või selgitust. Jutt, mida nad ajasid, oli muidugi asine ja vajalik. Umbes samal ajal kirjutas endine minister Rein Lang ERRi arvamusportaalis valitsuse kriisimeetmetest: „Teleekraanil on väsinud ilmega välisminister, kes püüab kirjeldada seda, kuidas tema isiklikult töötab palehigis eestlaste kojusaamise nimel. Ehk võiks sellega tegeleda hoopis ametnikud ja minister peaks kogu oma jõu rakendama selleks, et veenda oma ELi kolleege tegutsema ühtsete reeglite järgi ja mõistlikult.” Küsimus oli selles, et kas minister tõesti peab käsijuhtimise printsiibil iga oma haldusala küsimusega isiklikult tegelema.

Aimar Ventsel: Venemaa ja antisemitism

Aimar Ventsel: Greta ja oblastikomitee

Aimar Ventsel: müüt Vene demokraatiast