2 C
Haapsalu
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
Avakülg Tags Aimar ventsel

Silt: aimar ventsel

Aimar Ventsel: tasuta hüved ja vaktsineerimine

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Mul on üks tuttav, kellega mitu aastat tagasi arutasime, milline elektrooniline enesetuvastamise ja elektroonilise allkirja andmise vahend on parim. Tol ajal Smart-IDd veel polnud, oli Mobiil-ID, mis maksis üks euro kuus. Arutelu lõppes sellega, et vestluskaaslane teatas resoluutselt: „Ma ei kasuta Mobiil-IDd põhimõtteliselt, kuna selle eest peab maksma!“ Kuna Mobiil-ID oli sel ajal kõige mugavam viis asju e-režiimil ajada, jäi see põhimõte mulle arusaamatuks. Teatud mõttes on see lühike vestlus aga minu jaoks sümboolne, sest näitab, kui ära hellitatud me siin Eestis riigipoolsete tasuta teenustega oleme. Väga paljud meist ei saa võibolla aru, et Eesti on just e-teenuste kättesaadavuselt ja kvaliteedilt ääretult erandlik riik. Maailmas on väga vähe nii modernseid riike, esimese hooga tuleb meelde Norra, kus mõned e-teenused on isegi paremini arenenud. Arvatavasti on ka muudes Skandinaavia riikides asjad samamoodi. Mujal aga mitte. Mäletan, kui umbes nelja aasta eest sõitsin Tallinnast Tartusse ja rongis istusid minu kõrval kaks tudengineidu, kellest üks jutustas teisele, kuidas kulges tal vahetussemester Itaalias. Ühel hetkel ütles neiu: „Kas sa kujutad ette, Itaalias on kõik dokumendid paberi peal!“ Siis hakkasin mõtlema, et jah, ma polnud ülikoolis töötades ammu pastakaga paberdokumenti allkirjastanud.

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia ja Afganistan

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Pärast võimuvahetust Afganistanis ja NATO vägede väljatõmbumist on väga raske ükskõik millise uudisteagentuuri või analüütilise keskuse lehekülge lahti võtta, ilma et seal satuks silme ette Afganistani nimi. Jah, Talibani kiire võit tekitas paradoksaalse olukorra, kus meil nagu on riik ja samas nagu pole ka. Keegi ei oska ka täpselt öelda, kuidas Afganistan edasi elama hakkab ja milline saab olema selles riigis toimuva mõju laiemalt. Kahjuks peavad Afganistaniga piirnevad riigid aga olukorraga reaalselt kokku puutuma, samal ajal kui Euroopas on mõnevõrra ruumi teoretiseerida. Üks grupp, kes tahes-tahtmata Afganistanis toimuvasse tõmmati, olid Kesk-Aasia riigid. Neid riike nimetatakse teinekord ka endiseks nõukogude Kesk-Aasiaks, mis märgib nende kunagist kuulumist Nõukogude Liitu, ja neid viit riiki käsitletakse liigagi tihti ühtse regionaalse nähtusena. Tegelikult on need viis – Turkmeenia, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan ja Kasahstan – väga erinevad ükskõik millises plaanis vaadates.

Aimar Ventsel: Venemaa ja ajalugu

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Venemaa president Vladimir Putin armastab ajalugu. See on ka väga paljudele silma jäänud. Mõned aastad tagasi nimetas Briti ajaleht Guardian Venemaa presidenti „entusiastlikuks hobiajaloolaseks“. Hiljuti Vladivostokis gümnaasiumilõpetajatele ajalooalast loengut pidades ajas ta segi Põhjasõja ja Seitsmeaastase sõja. Selle peale palus sõna üks tunnis istuv noorsand ja parandas presidenti. Sellest tuli suur jama. Siberist kohale lennanud õpilase ajalooõpetaja ja koolidirektor lubasid poisile nii karmi karistust, et Putini pressiesindaja Dmitri Peskov pidi vahele astuma ja käskima poiss rahule jätta. Siiski, skandaali põhjustanud kooli õpetaja laitis oma õpilase initsiatiivi maha ja nimetas seda matsluseks.

Aimar Ventsel: murdumatu slaavi vendlus

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] 12. juulil avaldas Rossiiskaja Gazeta, Vene Föderatsiooni valitsusorganite häälekandja ehk siis kõige ametlikum kõigist ametlikest Venemaa ajalehtedest, Venemaa presidendi Putini artikli „Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest.” Iseenesest polnud selles pikas ja suhteliselt venivas kirjatükis midagi uut, mida Vladimir Putin poleks juba möödunud aastatel öelnud. Artikli põhisõnum oli, et venelased ja ukrainlased on vennasrahvad, Ukraina ja Venemaa on ühendatud ajalooliste, kultuuriliste ning majanduslike sidemetega ja „Venemaa-vastased” jõud üritavad neid teineteise küljest lahti kangutada. Mõningad analüütikud nägid selles artiklis sõjakuulutust Ukrainale, kui too kohe ennast Venemaa diktaadi alla ei painuta.

Aimar Ventsel: Vene teaduse suukorvistamisest

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Mõni kuu tagasi juhtus Venemaal midagi pretsendenditut. Võeti vastu seadus, mis peaks reguleerima n-ö valgustuslik-hariduslikku tegevust, mis aga de facto tähendab järjekordset sammu takistamaks võimudele ebasobivate inimeste sattumist avalikkuse ette. Tehti see kõik Venemaale iseloomulikul kirvemeetodil – selleks, et näidata koht kätte väikesele opositsioonilisele grupile, tehti sisuliselt võimatuks väga oluline osa haridustegevuses. President Vladimir Putin kirjutas seadusele alla 4. aprillil ja see jõustus 1. juunil. Seaduse eesmärk on takistada „venevastaste jõudude propagandat kooli- ja üliõpilaste seas, mida viiakse läbi haridusliku-valgustusliku tegevuse nime all”. Seaduse loojate arvates kasutatakse haridustööd mitmesuguste vaenulike jõudude poolt selleks, et „külvata sotsiaalset, rahvuslikku ja religioosset vaenu”. Eelnõusse oli kirjutatud, et Venemaa-vastased jõud propageerivad teatud sotsiaalsete, etniliste või religioossete gruppide ülimuslikkust (või siis ka alaväärtuslikkust) keelelisel, kultuurilisel, rassilisel või muul põhjusel.

Aimar Ventsel: söö nagu sõdur!

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Tänapäeval teab vist igaüks, et sotsiaalmeedia on oluline ja paljud meie seast üritavad endale seal ka elatist teenida. Mina jälgin mõnevõrra paari youtuber’it. Üks neist on vene youtuber Solid, kes tegeleb sellega, et degusteerib ja hindab eri riikide armeede kuivtoidupakke. Ta istub metsas, laotab pakkide sisu enda ette lauale laiali ja maitseb kõik läbi. Kui ta kunagi kiitis taevani Eesti kaitseväe toidupakki, tekkis mul suisa huvi teada saada, mida imelist see siis sisaldab. Youtuber’i arvates oli parim must leib, mida ta eales on söönud, just Eesti armee toidupakis. Ja siis see pasta – see oli nagu gurmeerestoranist! Mõni aeg tagasi tekkis mul võimalus saada Eesti armee ööpäevase ratsiooni kuivtoidupakk. Ja otsustasingi terve päev selle pakiga hakkama saada.

Aimar Ventsel: USA presidendivalimised kui demokraatia antireklaam

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Sinna on peaaegu kümmekond aastat tagasi, kui ma osalesin Helsingi ülikooli prestiižsel iga-aastasel Alexanteri konverentsil. Sattusin paneelile, mis rääkis arenevate riikide riigikorralduse probleemidest. Tegelikult läksin ma kuulama Indoneesia teadlast, kes rääkis eurooplaste demokraatia impordist Aasiasse. Helerohelises siidist hidžaabis ja sama värvi kostüümis noor naine analüüsis oma ettekandes Euroopa riikide ja Euroopa Liidu demokraatia levitamise programme ning lõpetas nendinguga: „Eurooplaste demokraatia import Aasiasse on kolonialismi uus vorm.” Sel hetkel võis mõttes kuulda suurt kolksu, kui vaatajaskonnas istuvad soliidsetel Euroopa ja USA ülikoolide politoloogidel lõualuud vastu põrandat kukkusid. Järgmine esineja oli Hiinast. Tema tõestas, et Hiina rahvavabariik on institutsionaalses plaanis enam demokraatlik ja elanikkonda kaasa haarav kui ükskõik milline Euroopa Liidu riik. Vaatajate reaktsioon oli umbes sama.

Aimar Ventsel: degradeeruv FSB

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Nüüd on selge, et Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi mürgitati Novitšoki gruppi kuuluva ainega. Ligilähedast ollust – närvigaasi Novitšuk – kasutati ka Salisburys, kui mürgitati Sergei ja Julia Skripal. Üldine konsensus on, et ligipääs Novitšukile on Venemaal ainult riigistruktuuride kaudu. Ning selliseid atentaate teevad Venemaal vaid kaks jõustruktuuride osa – julgeoleku FSB ja sõjaväeluure GRU. Möödunud aasta augustis tapeti Berliinis kahe lasuga pähe tšetšeeni iseseisvuslaste komandör Zelimhan Hangošvili. Ka selle mõrvaga olid seotud Vene eriteenistused, Berliini ja Moskva suhted pingestusid jälle üle niigi juba aastaid kestva keskmise pingelisuse. Jääb mulje et Vene eriteenistused (lihtsuse mõttes kirjutame edaspidi FSB) eriti ei varjagi oma osalust taolistes mõrvades. Eitatakse küll ja süüdistuste jätkudes nõutakse tõendeid. Ent seda kõike tehakse tihti üleolevalt ülbel moel provotseeriva alltekstiga: „Jah tegime! Ja mis siis? Mida te ikka teha saate? Ja ülepea, tõestage ennekõike see kõik ära.”

Aimar Ventsel: Russki Mir mureneb

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Vene intellektuaalsele maailmatunnetusele on läbi sajandite omane ebakindel kõikumine Venemaa kultuurilises kuuluvuses. Ühelt poolt on Venemaal alati olnud püüd olla osa Euroopa kultuurist, teiselt poolt aga on eksisteerinud soov ennast Euroopale vastandada. On hulgaliselt autoreid, kes on ennast selle teemaga vaevanud. Viimasel ajal on Venemaal osa nendest autoritest muutunud jälle aktuaalseks, neid tsiteeritakse järjest rohkem, isegi inimeste poolt, kellest seda oodata ei oskaks. Näiteks armastab president Putin mainida filosoof Ivan Iljini, keda peetakse ka vene fašismi isaks. Aga vene mõtet on üritanud sõnastada ka muud autorid. Aegade jooksul on seesama „vene mõte” konkretiseerunud. Keda see huvitab ja kes tahab nendest ideoloogilistest transformatsioonidest rohkem teada, selle on pakutud võimalus saada mõningat ülevaadet ka eesti keeles. Charles Cloveri „Must tuul, valge lumi” annab esimeses peatükis hea ülevaate, kuidas Euroopa-vastasus ja -pooldamine (ehk siis slavofiilid ja zapadnikid) Venemaal sajandite jooksul päris tihedas sümbioosis arenesid. Aja jooksul kristalliseerus välja teatud konsensuslik seisukoht. Need seisukohad on eesti keeles kättesaadavad Nikolai Danilevski raamatus „Venemaa ja Euroopa” ning Lev Gumilevski magnum opuses „Etnogenees ja Maa biosfäär”. Selle järgi on venelased omaette tsivilisatsiooni kandjad, tsivilisatsiooni, mis on peaaegu bioloogiline ja mis asub igaveses olelusvõitluses Läänega ehk siis romaani-germaani tsivilisatsiooniga. Nagu looduses ikka, on tegemist võitlusega elu ja surma peale.