Noorkotkaste Lääne maleva juhi ja Metsküla kooli õpetaja Hellat Rumvolti saatsid lähedased ja sõbrad laupäeval ära vabas õhus ja paluvad eriolukorras lähikontaktidest hoiduda.
„Eks ta on selline olukord, kummaline olukord. Kõik on teistmoodi,” ütles Rumvolti sõber Peeter Hermik Lääne Elule.
Matsalu lahel kaduma jäänud ja paadiõnnetuses hukkunud Rumvolti (2. aug 1959 – 9. märts 2020) ärasaatmine praeguses eriolukorras oli täiesti teistsugune – traditsioonilist peielauda asendasid püstijalasuupisted värskes õhus Metsküla kooli ees, kust lahkunu ära saadeaksei.
Laupäeva õhtul kell 19ks kutsusid aga omaksed üles süütama Matsalu lahe ümber lahkunu mälestuseks lõkkeid – omaette või väikestes seltskondades. Kes täpselt ja kuidas, sündis spontaanselt. Hermiku lõke süttis Laiakivi künkal.
„Viisin juba puid, tegin lõkkealuse üles,” ütles Hermik reedel. „Meie arvatavasti koguneme kooli juurde,” ütles Metsküla kooli direktor Pille Kaisel. Mõte lõkked süüdata tekkis lähedastel üsna kohe. „Ilus algatus,” ütles Kaisel.
„Ärasaatmine on värskes õhus, tuulepealsel maal, küll tavapärasest lühem, aga siiski selline, et keegi ei tunneks end kõrvalejäetuna,” ütles Karuse koguduse diakon Meelis Malk. Ka tema jaoks on olukord täiesti uudne – see on talle esimene ärasaatmisteenistus eriolukorras. „Enne teenistuse algust tänan kõiki, kes on tulnud, ja palun lähikontakte võimalikult vältida – üksteisest mõistlikus kauguses püsida,” ütles Malk.
Juhised, kuidas toimida, said ka kaitseliitlased, kes aitasid ärasaatmist korraldada. Rumvolti ärasaatmisel lehvis Metsküla kooli õuel kokku kuus lippu – Eesti riigilipp, kaitseliidu Lääne maleva, Lihula üksikkompanii, naiskodukaitse, noorkotkaste ja kodutütarde lipp, liputoimkonnas seisab igaühel üks inimene. Seda on tavalisest vähem. „Riigilipu toimkonnas on tavaliselt kolm inimest,” ütles Malk.
Pühapäeval on Malgal ees järgmine matus eriolukorras – tuleb ärasaatmine kitsas pereringis Karuse kalmistu kabelist. Malga sõnul ei pea praeguses eriolukorras keegi end seepärast halvasti tundma, et otsustab matustele siiski mitte minna. „Kes tuleb, see tuleb, kes ei tule – leinata ja oma südames ning meeles ära saata saab ju mitmel moel, selleks ei pea ilmtingimata kohale tulema. Võib süüdata kodus samal ajal küünla,” ütles Malk.
EELK piiskop Tiit Salumäel pole seni ühtegi kriisiaja ärasaatmisteenistust olnud. „Aga meil on kirikunõukogus kokku lepitud juhised, kuidas soovitada matuselistel toimida,” ütles Salumäe.
Juhised olid: võimalikult vähe rahvast, mitte kätt suruda ega emmata kaastunde avaldamiseks. Ärasaatmisele mineku asemel on võimalik minna kalmistule. „Jumalagajätt ei pea olema seotud ärasaatmistalituse ajaga, me saame näha ja suhtuda laiemalt – minna ja panna lilled või küünla matuseplatsile, see on ju enamasti ikka olemas,” ütles Salumäe.
Käesurumise asemel on kaastunde avaldamiseks sobilik kummardada, käe võib kummardades suruda vasakule poole rinnale, südame kohale, või ristata käed. „Käe andmine on tegelikult palju hilisem komme. Veel mõnikümmend aastat tagasi liturgias seda kohta ei olnud,” ütles Salumäe. Peielaua soovitaks Salumäe eriolukorras ära jätta. Pereringis – miks mitte.
„Me ei pea kuhugi kiirustama. Võiks järgida 40 päeva traditsiooni – see on aeg Kristuse surmast taevasseminekuni – ja tulla mälestuseks kokku 40 päeva pärast lahkumist, selleks ajaks on olukord loodetavasti rahulik,” ütles Salumäe.
Soovitused ärasaatmiseks
Võimalikult väike hulk matuselisi.
Viia matusetalitus läbi vabas õhus.
Hoiduda kätlemisest ja kallistamisest.
Kaastunnet avaldada kummardusega.
Lühike matusetalitus.
Kaaluda peielaua ärajätmist.
Allikas: rahvastikuminister
