Täna avatakse Haapsalu linnagaleriis Merike Estna näitus “Pärlite ema” II osa.
Estna näitus “Pärlite ema” osa kaks koosneb teostest, mis on valminud viimase kolme aasta jooksul.
“Pärlite ema” esimene osa oli esmakordselt esitatud Mexico Citys Karen Huberi galeriis kevadel 2019. Kuraator Alberto Ríos de la Rosa. Haapsalu Linnagaleriisse jõuab näitus täiendatud variatsioonidega ja spetsiaalselt Haapsalu Linnagalerii jaoks valminud uute teostega.
Näitus “Pärlite ema” koosneb suureformaadilisest autobiograafilisest maalist “Flying banana/angel, flew over my head, on the 7th floor, above the seabed” 2017 (5m x 3m), mis asetub galerii põrandale kui piknikulina. Lisaks seeriast väiksematest maalidest (2019), keraamilistest anumatest (2019), mesilasvahast skulptuuridest (2018) ning kahest vitraazist (2019). Uue teosena lisandub suureformaadiline maal kui sirm (2019) mis jaotab galerii mõtteliselt kaheks.
Kuraator Alberto Ríos de la Rosa:
Merike Estna loomingu keskne tees on maalikunsti kasutamine elava elemendina, mis ületab selle formaalse ja loomingulise väljenduse või visuaalse ja ajaloolise arhiivi.
Võimsa otsekohesusega määratleb kunstnik “Performatiivset maalimist” kui dünaamilist üksust, ühist territooriumi, kus ühiskonnad viivad läbi oma kõige lihtsamaid kollektiivseid rituaale; ruumi järelemõtlemiseks, vaimsuseks ja meditatsiooniks; ja kui materjalide kihtide keerulist süsteemi, mis taotleb sügavamaid ja intiimsemaid emotsioone neis, kes neid kogevad. “Pärlite ema” puhul kasutab kunstnik pärlmutrit kui sümbolit. Pärlmutter kui orgaaniline ja sillerdav materjal, millest pärlid koosnevad, et laiendada selle abil oma uurimistööd maalivaldkonnas. See tööde kooslus palub meil mõista maali dünaamilise, utilitaarse ressursina ning kontekstide ja füüsiliste olukordade loojana, käsitledes autobiograafilisi, mütoloogilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi teemasid.
Klassikalise maalimisstrateegia disartikulatsiooni raames kasutab kunstnik erinevaid materjale, mis on seotud erinevate kandjatega, näiteks keraamikat või veelgi vähem ortodoksseid koostisosi, näiteks mesilasvaha. “Sticks from the Woods hints from the Hood “ on rühm mesilasvahast küünaldest, mis võivad valgustada ruumi, muutes selle justkui kabeli sarnaseks, tekitades hetkeks mõtiskluse mesilaste rolli kohta keskkonna tasakaalus ja nende väljasuremisohust.
Ruumi metamorfoosi täiendavad vitraažid mis mõtteliselt valgustavad pimendatud ruumi ja milles peitub viide vaimseks meditatsiooniks mõeldud paikade sümboolses tähtsuses ja selle sügavas seoses kunsti esitlustega. Estna kustutab lõplikult käsitöökunsti eristanud kaanonid, valmistades esemeid, mida saab justkui kasutada muudel eesmärkidel, mis pole pelgalt imetlemiseks. “Lendav banaan/ingel, lendas üle mu pea, 7. korrusel, merepõhja kohal” on performatiivne maal, mis on teatud juhtudel ette nähtud kasutamiseks piknikumatina. Ühelt poolt õnnestub kunstnikul kujutatava meediumi olemus relvastada, muutes mõtiskleva kasutuse utilitaarseks. Samal ajal sõnastatakse erinevad sotsiaalsed ja kultuurilised rituaalid, mis ilmnevad nendes stsenaariumides, kui neid näidatakse maailma eri paigus. Veelgi enam, värvikihid ja seega ka nende valmistamise tehnika ehitavad ideaalset stsenaariumi ja genereerivad seeria täiendavat lugemist molbert-maalidele ja anumatele, mis täiendavad näituseruumi.
Kunstniku looming on transtsendentaalne, toetades etenduse ja pildilise meediumi vastavust. Maali ja etenduse suhe on Merike Estna lavastuse mõistmiseks hädavajalik. “Pärlite ema” pakub põlvkondade dialoogi ja järelemõtlemisruumi meediumi uutest piiridest ja selle võimest ühiskondlikku mõju avaldada.