Viimasel ajal on meedias leidnud kajastamist erinevad juhtumid, kus abivajaja ei ole saanud abi ning on ilma jäänud talle vajalikest teenustest või toetustest. Näiteks on teada juhtumid, kus isikud on jäänud ilma puude toetusest, isikliku abistaja teenusest või töövõimetoetusest, kirjutavad vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja advokaat Mihkel Kivisalu.
Mida aga teha sellises olukorras, kus inimene on jäetud ebaõiglaselt ilma talle ettenähtud toetustest või teenustest, mida riik on kohustatud pakkuma?
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on Eestis puudega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Põhiseaduse kohaselt on kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. See tähendab, et riigil on kohustus luua ning hoida toimivana sotsiaal- ja tervishoiussüsteemi, mis tagab inimestele vastava abi vajaduse korral. Abivajajatele on ette nähtud erinevad toetused nagu töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, abivahendi kompenseerimine, toimetulekutoetus ning muud sotsiaaltoetused ja erinevad vajadusepõhised tugiteenused (nt isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, kodu kohandamine jne).
Seega, kui inimene vajab riigilt abi, peab riik ameti või kohaliku omavalitsuse kaudu abivajadust terviklikult hindama ja selgitama välja, millist abi inimene vajab. Kui selgub, et abi on vajalik, peab aitama nii palju, kui abivajaja seda vajab. Abi andmise kord ehk menetlus abistamise otsuse tegemiseks tuleb läbi viia selliselt, et inimene ei peaks tegema ülemääraseid pingutusi abi saamiseks. Abi peab inimeseni jõudma siis, kui tal seda on vaja. Abi osutamisel peab lähtuma ennekõike inimese vajadustest, mitte näiteks kohaliku omavalitsuse võimalustest. Abi vajaduse esinemisel ei saa amet või kohalik omavalitsus jätta abi andmata, kui tal vastavaid teenuseid pakkuda ei ole.
Igal abivajajal on õigus toetuse või teenuse mittemääramise otsus vaidlustada haldusmenetluse seaduses ettenähtud alustel, ehk inimesel on võimalik esitada vaie ning põhjendada, miks tehtud otsus on ebaõige ning miks tuleks olukord teisiti lahendada. Paraku on erinevate dokumentide põhistamine ja vaiete kirjutamine keerukas ning ajamahukas. Lisaks võib juristi või advokaadi palkamine olla ka üsna kulukas.
Puudega inimeste ülalviidatud probleemide lahendamiseks on abikäe ulatanud MTÜ Händikäpp, kelle üks põhieesmärkidest on puudega inimeste õiguste eest seismine ja vajadusel sekkumine. MTÜ Händikäpp kaudu saab inimene vajadusel nõustamist ja abi täiendavate taotluste ja vaiete esitamisel. MTÜ Händikäpp teeb koostööd Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-ga, kellega koostöös oleme paljusid abivajajaid edukalt aidanud. Näiteks võib tuua eduloo, kus kohalik omavalitsus ei suutnud tagada isikule talle vajalikku viipekeeletõlgi teenuse osutamist. Pärast vaide esitamist ja õigusliku olukorra selgitamist tagas kohalik omavalitsus inimesele talle vajaliku viipekeeletõlgi teenuse.
Lisaks saab eduloona esile tuua juhtumi, kus inimene ei olnud töövõimeline, kuid sellegipoolest tunnistati ta töötukassa poolt töövõimeliseks. Pärast edukat kohtuvaidlust ja selgitamist, et inimene ei ole puude tõttu töövõimeline, tehti uus töövõime hindamise otsus ja määrati töövõimetustoetus. Samuti oleme lahendanud olukordi, kus inimesele on ekslikult määratud osaline töövõime, kuid arvestades tegelikke asjaolusid, pidanuks olema sellele inimesele määratud puuduv töövõime ja selle alusel maksma talle ka suuremat toetust.
MTÜ-le Händikäpp on riigi poolt selliste olukordade lahendamiseks eraldatud rahalised vahendid, mis tähendab seda, et abivajaval inimesel ei tule teha oma õiguste eest seismisel mingeid rahalisi väljaminekuid. Kogu asjaajamine toimub MTÜ Händikäpp ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid poolt. Inimesed, kes otsustavad oma õiguste eest seista, ei riski sellise vaidluse alustamise korral ka ebasoodsa lahendi korral vastaspoole menetluskulude hüvitamisega.
Händikäpp MTÜ ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kutsuvad abivajajaid, kellele riik või kohalik omavalitsus ei ole taganud neile vajalike teenuste või toetuste (transpordi-, isikliku abistaja-, viipekeeletõlgi- vms teenuse) kättesaadavust, oma õiguste rikkumistest MTÜ-le Händikäpp teada andma.
Selleks, et riik ja kohalikud omavalitsused täidaksid oma seadusest tulenevaid kohustusi vajalike teenuste osutamisel, on oluline, et abivajajad seisaksid enda õiguste eest. Iga üksikjuhtum, mille raames saavutame inimese õiguste kaitse, kaitseb kaudselt ka teisi abivajajaid. Olukorras, kus üksikjuhtumi puhul jõutakse tõdemuseni, et teenuse osutamine on kohustuslik, on kasutegur ka teistele abivajajatele ja saab eeldada, et nad ei pea sarnases olukorras enda õiguste kaitsmiseks juristi poole pöörduma.
vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
advokaat Mihkel Kivisalu
