0

Sotsiaalministeerium: Töövõimereform toetab täisväärtuslikku elu

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

1. jaanuar oli tähtis päev töövõimetuspensionäride ja puuetega inimeste jaoks, sest algas töövõimereformi esimene järk.

Töötukassa pakub uute teenustena tööalast rehabilitatsiooni ja lühiajalist kaitstud töö teenust. Ka sotsiaalkindlustusameti teenuste valik läbis uuenduskuuri. Kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste taset aitavad tõsta 1. aprillist kohustuslikuks muutuvad miinimumnõuded. Kohalikust omavalitsusest on võimalik taotleda näiteks isiklikku abistajat, kodu kohandamist ja sotsiaaltransporti.

Töövõimereformi teine järk algab 1. juulil, kui uueneb töövõime hindamine ja toetuste maksmise kord. Senise töövõimetuse asemel hakatakse mõõtma säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. Tööealistel inimestel hakkab seda tegema töötukassa. Juulist tuleb töötukassasse pöörduda neil, kes esmakordselt taotlevad töövõimetuse tunnistust. 

Kõige suurem muutus tuleb 2017. aasta 1. jaanuaril, kui hindamisele lähevad ka praegused töövõimetuspensionärid. Hindamisele tuleb tulla siis, kui jõuab kätte korduvekspertiisi tähtaeg. Töövõime hindamisele on oodatud järgneva viie aasta jooksul kõik püsiva töövõimetusega inimesed, välja arvatud need, kellele on määratud invaliidsusgrupp või töövõimetus tähtajatult ehk vanaduspensionieani. 

Muutub hindamise alus: hinnatakse inimese võimet ehk tuvastatakse olemasoleva töövõime ulatus. Varasemast tuttavate protsentide asemel on hindamise tulemuseks kas täielik, osaline või puuduv töövõime. Puuduva töövõimega inimestele maksab töötukassa töövõimetoetust olenemata sellest, kas nad otsivad tööd või töötavad, kuid osalise töövõimega inimeselt oodatakse tööotsimist, töötukassa teenustel osalemist (sh koolitus, rehabilitatsioon), töötamist, õppimist, alla kolmeaastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist. 

Töövõimetoetuse suurus sõltub inimese töisest sissetulekust. Osalise töövõime korral hakkab toetussumma tasapisi vähenema juhul, kui sissetulek läheneb keskmisele kuupalgale (bruto 1012 eurot kuus) ning jõuab nulli 1400-eurose sissetuleku juures. Puuduva töövõime korral hakkab toetus vähenema 1400-eurose sissetuleku juures ning jõuab nulli 1700-eurose sissetuleku juures.
 
Samuti pakub töötukassa abi tööandjatele, kes soovivad värvata vähenenud töövõimega inimesi. Reeglina tahavad ja suudavad vähenenud töövõimega inimesed töötada, kuid tööandjad vajavad nõustamist ja ka rahalist tuge. Näiteks hüvitab töötukassa kuni 100 protsenti töökoha kohandamise kuludest või vajadusel tasub tugiisiku töö eest. 

Nõustame ja koolitame tööandjaid, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud puudega, erivajadustega või vähenenud töövõimega inimesi, kuid vajavad teadmisi ja nõuandeid, kuidas neid toetada. Näiteks õpetatakse praegu ühe Eesti juhtiva jaekaubandusketi kauplusejuhatajatele, kuidas toetada liikumis-, kuulmis- ja vaimupuudega ning psüühikahäirega inimesi töötamisel. 

Töövõimereform tähendab suurt sammu Eesti sotsiaal- ja tööpoliitika kaasajastamisel. Veel eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni nähti töövõimetust kui olukorda, kus riigi ülesanne oli tagada töövõimekaoga inimestele sissetulek. Praegu vaatavad juhtivad heaoluriigid töövõimetusele hoopis teise nurga alt: väljakutse on inimese kaasamine kogukonda ja tööturule.

Mitmed Euroopa Liidu riigid uuendasid möödunud kümnendil vähenenud töövõimega inimestele suunatud hüvitiste maksmise põhimõtteid, pannes suuremat rõhku aktiivsusele ning lihtsustades ligipääsu tööturuteenustele. Proosalisem põhjus on siin see, et vananeva rahvastikuga riigid ei saa lubada luksust jätta kedagi aktiivsest elust kõrvale. Samuti on töötamine tihtipeale pikemas perspektiivis inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele hoopis kasulikum kui passiivsus ja eraldatus ühiskonnast.

Eesti töövõimereformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu läbi töötamise, arvestades nende individuaalset võimekust. 

Uuele süsteemile üleminekusse investeeritakse ligi 200 miljonit eurot, millest 169 miljonit tuleb Euroopa struktuurifondidest. 

Parim tõestus, et vähenenud töövõime ei takista töötamist, on meie inimesed ise. Eesti ligi 100 000 töövõimetuspensionärist töötab üle 40 000 inimese. Julgustan vähenenud töövõimega inimesi pöörduma juba praegu töötukassasse tööd ja abi otsima. 

Arne Kallas,
sotsiaal­ministeeriumi töövõimepoliitika­ juht

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
appi
appi

loosungid hullemad kui vene ajal……

maali
maali

seda muidugi ei mainita,et osalise töövöimega inimene hakkab saama 180 eurot!!!!!! praegune toetus 80%töövöimetuse saajal u. 250 eurot. lähimast ehitust poest jupp nööri,kui sobivat tööd ei leia?

wpDiscuz