Galerii: narvalased käisid Läänemaal kadrikombeid õppimas

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Narva folklooriansambel “Guselki” sai kadripäevast osa nii Üdrumal (pildil) kui ka Risti põhikoolis. Foto: Tiiu Nigul
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 8
Narva folklooriansambel “Guselki” sai kadripäevast osa nii Üdrumal (pildil) kui ka Risti põhikoolis. Foto: Tiiu Nigul

Pühapäeval sai Narva folklooriansambel Guselki Läänemaal aimu eestlaste kadrikommetest ning vastutasuks õpetati siinsele rahvale, kuidas tulevase mehe või naise ennustamine käib.

Guselki alustas oma tuuri pühapäeval Üdrumalt ning kadripäev lõppes nende jaoks Risti põhikoolis peetud kadripeol.

“Nad [Guselki] olid nii toredad, vahvad, korralik programm oli ette valmistatud,” nentis Üdruma küla seltsi juhatuse liige Mai Jõevee.

Jõevee sõnul sattusid narvalased Üdrumale juhuse tõttu. “Meie Mari Sarv tantsib Kullamaa Kullakestes ja sattus mingile koolitusele, kus pakuti külaliskollektiivide võõrustamist. Läänemaale pakuti Narva omi ja Mari võttis santimise vastu.”

Jõevee ütles, et Narva külaliste vastuvõtmiseks valmistuti seltsimajas põhjalikult. “Teadsime, et Narvast oli tulemas kümme inimest ning kokkasime neile kadritoite: kamakäkke, praetud soolaube ja tanguputru.”

Üdrumal korraldati külalistele korralik kadrijooks. “Käisid kolmes kohas kadrit jooksmas,” lausus Jõevee. “Nad tegid meile nii uhke etenduse, olid eestikeelsed kadrilaulud ära õppinud. Igavesti lahedad!”

Üdrumalt sõideti edasi Ristile. “Kompotti, kurke ja pirukaid andsime neile korviga kaasa,” lausus Jõevee.

Risti põhikooli huvijuht Kail Vista ütles, et ka Ristil valmistuti kadripäevaks põhjalikult. Reedel tutvustasid pärimusmuusika keskuse kaudu saabunud Juhan Suits ja Annika Mändmaa koolis kadrikombestikku. “Pühapäeval, kui oli kadrijooksmine, saime õpitut kasutada,” nentis Visla.

Kadripäeva peol aastusid üles nii Risti rahvamuusikud, külalisest Narvast kui ka kooli folklooribänd Nelja Tuule Kotkad. Ringmängu ajaks olnud saal rahvast täis.

Visla kiitis külalisi. “Nende etteaste oli eesti-vene segakeeles,” meenutas Visla. “Kadrilaulu laulsid eesti keeles, aga kapsamängus olid nii “kapsas” kui ka “kapusta” [kapsas vene keeles] sees.”

Eestlastest kadripeolised said külalistelt teada, et venelastel kadripäeva kommet ei ole. “Neil on ennusatmine, kelle sa meheks-naiseks saad, sandijooksmine on neil jõulude ajal,” vahendas Visla kuuldut.


Kadripäev

  • Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne.
  • Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad.
  • Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Allikas: rahvakalender.ee

Folklooriansambel Guselki

  • Asutatud 2003. aastal Narvas.
  • Kollektiivi juht Nadežda Moskaljova on lõpetanud 1997. aastal Samara kunsti- ja kultuuriakadeemia pedagoogi ja laulukoori juhti erialal.
  • Guselki ajalugu algas sellest, et täiskasvanute folklooriantsambli kollektiivi „Sudaruški“ toonane juht Moskaljova sai aru, et ta tahab oma lemmiktegevusega tegeleda lastega ja otsustas laste jaoks avada ilusa ammendamatu rahvakunsti maailma.
  • Moskaljova sõnul on ka täiskasvanutega huvitav töötada, kuid neil on juba selgelt moodustatud arvamused ja eelistused. Aga lastel on täiesti avatud taju, et mida neile annad, seda nad ka võtavad. Lapsed justkui neelavad endasse kogu rahavalaulu rikkuse, neile on kõik huvitav, eriti kui see toimub lõbusas mängulises vormis.

Fotod: Tiiu Nigul ja Kail Vista

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments