Andres Tamlal läks hobi ülekäte

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Mesinik Andres Tamla katsetab uudset raami, mida saaks mugavalt tükkhaaval koos meekärjega müüa. Urmas Lauri

Mesinik Andres Tamla katsetab uudset raami, mida saaks mugavalt tükkhaaval koos meekärjega müüa. Urmas Lauri

Teedeehitusinseneriks õppinud Andres Tamla muutis kümme aastat tagasi oma tegevussuunda ning läks Olustvere põllumajanduskooli mesindust õppima.

Praegu on 34aastane Tamla juba mesinike liidu juhatuse liige ning üks kahest kõrgeima taseme mesinduskonsulendist Eestis.

Kullamaal Ubasalu külas Jüri-Hansu talus olid mesilased juba Tamla vanaisal. Kui vanaisa suri, mõelnud noormees, et mesilaste pidamine on imelihtne. „Ma olin ju kõrvalt näinud, kuidas asi käib,” meenutas Tamla. „Kui üks sülem tuli, võtsime selle puu otsast alla, aga edasi ei läinud nii lihtsalt. Järgmisel päeval pani sülem minema.”

Kui Tamla 2008 Olustverre õppima läks, siis avati seal 18aastase pausi järel taas mesinduse eriala. Pärast tuli praktika Soomes. „Peremehel oli alguses natuke üle 800 mesilaspere, kui ära tulin, siis oli üle 1200. See oli silmiavav,” meenutas Tamla.

Eestiski on suuri mesinikke, kellel on tuhat ja rohkem peret. Tamla selle poole ei püüdle. „Tahaks vahel puhata ja mängida ka.”

Tamlal läheb talvituma 160 peret. „Hobi on natuke ülekäte läinud. Aga siiamaani teen veel rõõmuga,” ütles mesinik. „Praegu on paras ports.” Palgalisi talus pole.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Eve
4 aastat tagasi

Teame, oleme näinud ja oma nahal tunda ka saanud.