Juhtkiri: täiskasvanuna koolipinki

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.

Igal sügisel tähistatakse üle Eesti täiskasvanud õppija nädalat. Õppimine muutub täiskasvanute seas üha populaarsemaks ja pole üldse haruldane, kui järjekordne tuttav poetab kohtumisel, et tead, ma läksin kooli. Võibolla imestab ta oma sammu üle isegi, sest pärast kõigi kohustuslike koolide lõpetamist on paljud meist esimese hooga tõotanud, et enam kunagi ma kooli ei lähe.

Mis siis sunnib inimest aastaid hiljem koolipinki istuma? Olgu see koolipink siis magistri- või doktoriõpe, kõrgkool, kutsekool või hoopis lühikursus. Üks põhjusi on kindlasti see, et elu sunnib uut eriala omandama. Elu muutub kiiresti ja ühtäkki võib selguda, et kunagi omandatud erialaga pole enam midagi peale hakata. Teine põhjus võib olla soov akadeemilise hariduse kõrval osata ka midagi praktilist. Ega haruldane pole seegi, et õpitakse lihtsalt õppimise pärast – lapsed on suureks kasvatatud, elu igati paigas ja aega kipub üle jääma.

Olles ületanud esimese hirmu, et ei tea, kas pärast aastate või aastakümnete pikkust pausi pea üldse enam võtab ja kas üldse enam oskabki õppida, võib mõni inimene tõeliselt soonele sattuda. Nii näeb näiteks Haapsalu kutsehariduskeskuseski väga sageli, kuidas ühe eriala lõpetanu kohe järgmist omandama asub.

On muidugi ka neid näiteid, kus innuga õppima tulnu õpingud pooleli jätab. Enamasti on siis põhjused üsna argised – tööandja ei võimalda kooliskäimist või pere kõrvalt ei jää aega. Ega oma igapäevase elu kõrvalt koolis käimine, eriti kui tuleb teha ka kodutöid, pole niisama lihtne. See nõuab pealehakkamist ja enesedistsipliini.

Samas on ka õppimisest saadav rõõm suur. Uued tutvused ja uued oskused avardavad maailmapilti ja tõstavad enesetunnet. Kõige suurem on aga rõõm teadmisest, et hakkama sain.

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu-toomas
4 aastat tagasi

Kui oled 50+ siis õpi palju tahad aga enamus 20-30 aastastega sammu pidada ei jõua rääkimata veel vanematest ! Missugusele tööandjale on vaja laia profiiliga keevitaja-ämmaemand töölisi ? Tööandjatele eriti mitte aga igasugustele koolitajatele küll.
Muidugi on ameteid mida võib ka 70 aastaselt pidada ja seda lausa peaaegu ilma igasuguse koolituseta – muusemi tädid,garderoobihoidjad jne.