Vormsi talumuuseum – lõks, mis püüab lugudega

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Egon Erkmnann. Foto Kaire Reiljan
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 10

Eesti muuseumide festivalil Rotilõksu tiitliga pärjatud Vormsi talumuuseum on selle auga välja teeninud, sest Vormsi lugusid kuulates võib kaotada ajataju.

Just nii juhtus muuseumi aia taha jõudnud seljakotiränduritega, kes otsustasid – küll kerge eelarvamusega – praamini aega parajaks tehes muuseumisse sisse astuda. Poolteist tundi hiljem, olles muuseumi pidava Vormsi kodukandiühingu juhatuse liikme Egon Erkmanni räägitud lugusid kuulanud, leidsid nooremehed, et ehk läheks mandrile üldse järgmise praamiga.

„Mis neile selle siin huvitavaks tegi? Me pakume lugu. Vedelesime ristseliti päikese käes muru peal ja rääkisime lihtsalt juttu,” ütles Erkmann päikselisel mai alguse pärastlõunal muuseumi lilledest sinetaval õuel. „Poisid tõdesid, et oleks pidanud oma Vormsi-seiklust alustama siit.”

Tõepoolest, Sviby sadamast vaevalt kahe kilomeetri kaugusel asuvast muuseumist võiks Vormsi külastaja oma ringkäiku saarel alustada, sest, olles lood ära kuulnud, hakkab nägema ja märkama detaile, mis muidu jääks võibolla kahe silma vahele või mõistmatuks. Olgu nendeks siis Vormsi külanimed, mille puhul rootsi keelt oskamata on raske teada, et „by“ nime lõpus tähendab küla, või see, et Hullost Rälbyni on teel 22 kurvi või et Vormsil ei kohta Lääne-Eestile omaseid rehielamuid, sest Vormsil pole kunagi loomad ja inimesed ühe katuse all elanud.

Tüüpiline talu

Vormsi talumuuseum ehk Pearsgården on hoonete ja interjööri poolest ehe 20. sajandi alguse talukompleks, kus lisaks 1930. aastatel ehitatud elumajale on laut-tall, rehealune ja aidad, maakelder ja suitsusaun.

Elumaja on Erkmanni sõnul tüüpiline Vormsi maja, selline, nagu neid hakati Vormsil ehitama 1930. aastatel pärast Sviby küla põlengut. See osa Sviby külast, kus asub Pearsgården, jäi õnneks tulekahjust puutumata, kuid tuleroaks langes kolmandik külast – 21 talu.

1932. aasta Sviby tulekahju ühtlustas Erkmanni sõnul Vormsi taluarhitektuuri. „Pärast tulekahju tekkis saarele maja tüüpprojekt – majad on nagu copy-paste, ainult et mõnel on maja otsa ehitatud veel midagi, näiteks sahver,” ütles ta.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Eks
6 kuud tagasi

Ju nad ikka hoolivad, kui saarel elavad ja toimetavad.

Eks
6 kuud tagasi

Jõudu, Egon. Endise saarlasena on tore eemalt vaadata, et saarele on asunud inimesed kes Vormsist hoolivad.

kats
6 kuud tagasi
Reply to  Eks

hoolivad???

Ats
6 kuud tagasi
Reply to  Eks

Elama asunud? ei ole ju.