18.3 C
Haapsalu
Neljapäev, 25. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Egon erkmann

Silt: egon erkmann

Vormsi talumuuseum – lõks, mis püüab lugudega

[gallery ids="425572,425571,425570,425569,425568,425567,425566,425565"] Eesti muuseumide festivalil Rotilõksu tiitliga pärjatud Vormsi talumuuseum on selle auga välja teeninud, sest Vormsi lugusid kuulates võib kaotada ajataju. Just nii juhtus muuseumi aia taha jõudnud seljakotiränduritega, kes otsustasid – küll kerge eelarvamusega – praamini aega parajaks tehes muuseumisse sisse astuda. Poolteist tundi hiljem, olles muuseumi pidava Vormsi kodukandiühingu juhatuse liikme Egon Erkmanni räägitud lugusid kuulanud, leidsid nooremehed, et ehk läheks mandrile üldse järgmise praamiga. „Mis neile selle siin huvitavaks tegi? Me pakume lugu. Vedelesime ristseliti päikese käes muru peal ja rääkisime lihtsalt juttu,” ütles Erkmann päikselisel mai alguse pärastlõunal muuseumi lilledest sinetaval õuel. „Poisid tõdesid, et oleks pidanud oma Vormsi-seiklust alustama siit.” Tõepoolest, Sviby sadamast vaevalt kahe kilomeetri kaugusel asuvast muuseumist võiks Vormsi külastaja oma ringkäiku saarel alustada, sest, olles lood ära kuulnud, hakkab nägema ja märkama detaile, mis muidu jääks võibolla kahe silma vahele või mõistmatuks. Olgu nendeks siis Vormsi külanimed, mille puhul rootsi keelt oskamata on raske teada, et „by“ nime lõpus tähendab küla, või see, et Hullost Rälbyni on teel 22 kurvi või et Vormsil ei kohta Lääne-Eestile omaseid rehielamuid, sest Vormsil pole kunagi loomad ja inimesed ühe katuse all elanud. Tüüpiline talu Vormsi talumuuseum ehk Pearsgården on hoonete ja interjööri poolest ehe 20. sajandi alguse talukompleks, kus lisaks 1930. aastatel ehitatud elumajale on laut-tall, rehealune ja aidad, maakelder ja suitsusaun. Elumaja on Erkmanni sõnul tüüpiline Vormsi maja, selline, nagu neid hakati Vormsil ehitama 1930. aastatel pärast Sviby küla põlengut. See osa Sviby külast, kus asub Pearsgården, jäi õnneks tulekahjust puutumata, kuid tuleroaks langes kolmandik külast – 21 talu. 1932. aasta Sviby tulekahju ühtlustas Erkmanni sõnul Vormsi taluarhitektuuri. „Pärast tulekahju tekkis saarele maja tüüpprojekt – majad on nagu copy-paste, ainult et mõnel on maja otsa ehitatud veel midagi, näiteks sahver,” ütles ta.

Muuseumi uus turundusspetsialist on Egon Erkmann

[caption id="attachment_263687" align="alignnone" width="907"] Egon Erkmann. Foto: arhiiv[/caption] Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid turundus- ja kommunikatsioonispetsialistina alustas maist tööd Egon Erkmann. Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul valiti Erkmann umbes 15 kandidaadi hulgast välja seetõttu, et ta tunneb muuseumide tööd ja on teinud nendega koostööd juba aastakümneid.

Muuseum pani rannavaiba välinäitusele

[caption id="attachment_408317" align="aligncenter" width="2000"] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa.

Vormsi masuudireostus on arvatust palju suurem

[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="2000"] Kolme päevaga korjasid päästjad ja vabatahlikud Vormsi rannikult kokku terve tonni reostust. Foto: erakogu[/caption] Läinud kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus jõudis nädalavahetusel ka Hiiumaa idarannikule. Vormsil on reostunud kokku 15 km ja Hiiumaal 50 km rannariba, reostust on ka laidudel. Pühapäeva õhtuks oli Vormsil kolme koristuspäeva jooksul üle käidud viis kilomeetrit rannajoont ja kogutud tonni jagu masuuti, mis viidi saare jäätmejaama ja ootab mandrile toimetamist. Koristamist alustati Saxbyst, sealt liiguti Förby poole, kus on reostus kõige suurem. Kaasa lõi ka Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Kas minust oleks rohkem kasu rannas või suhtlemas ametnikega?“ arutles Jõgeva. Eilseks oli suudetud korraldada rannakoristajate toitlustus ja vahenditega varustamine ning kõik toimis.

Läänemaa läheb laulupeorongkäiku vanade fotodega

[caption id="attachment_271052" align="alignnone" width="1329"] Läänemaa on laulu- ja tantsupeo rongkäigus vanadest fotodest tahvlitega. Foto: erakogu[/caption] Tänavuse laulu- ja tantsupeo rongkäigu Läänemaa kolonni kujundus ei jaga lauljaid, tantsijaid ja pillimehi enam omavalitsuste järgi, nagu seda seni on tehtud.

Õhtukoolist ei visata kedagi välja

[caption id="attachment_234473" align="alignnone" width="900"] Haapsalu õhtukooli juht Vladimir Padama (vasakul) ja Juubeliraamatu koostaja Egon Erkmann innustavad kõiki, kel haridustee pooleli jäänud, tulema õppima. Foto Arvo Tarmula[/caption] Tänavu 70aastaseks saaval õhtukoolil on olnud kuus asukohta, viis nime ja 12 direktorit. Viimased neli aastat on kool tegutsenud Haapsalu põhikooli internaadis. „Ega see hea ole. Kooli jaoks on tähtis, et see seostuks kindla paigaga, mitte nii, et täna siin, homme seal,” ütles Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Vladimir Padama.