Silt: egon erkmann
Muuseum pani rannavaiba välinäitusele
[caption id="attachment_408317" align="aligncenter" width="2000"]
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa.
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa. 
3
Vormsi masuudireostus on arvatust palju suurem
[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="2000"]
Kolme päevaga korjasid päästjad ja vabatahlikud Vormsi rannikult kokku terve tonni reostust. Foto: erakogu[/caption]
Läinud kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus jõudis nädalavahetusel ka Hiiumaa idarannikule.
Vormsil on reostunud kokku 15 km ja Hiiumaal 50 km rannariba, reostust on ka laidudel.
Pühapäeva õhtuks oli Vormsil kolme koristuspäeva jooksul üle käidud viis kilomeetrit rannajoont ja kogutud tonni jagu masuuti, mis viidi saare jäätmejaama ja ootab mandrile toimetamist. Koristamist alustati Saxbyst, sealt liiguti Förby poole, kus on reostus kõige suurem. Kaasa lõi ka Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Kas minust oleks rohkem kasu rannas või suhtlemas ametnikega?“ arutles Jõgeva. Eilseks oli suudetud korraldada rannakoristajate toitlustus ja vahenditega varustamine ning kõik toimis.
Kolme päevaga korjasid päästjad ja vabatahlikud Vormsi rannikult kokku terve tonni reostust. Foto: erakogu[/caption]
Läinud kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus jõudis nädalavahetusel ka Hiiumaa idarannikule.
Vormsil on reostunud kokku 15 km ja Hiiumaal 50 km rannariba, reostust on ka laidudel.
Pühapäeva õhtuks oli Vormsil kolme koristuspäeva jooksul üle käidud viis kilomeetrit rannajoont ja kogutud tonni jagu masuuti, mis viidi saare jäätmejaama ja ootab mandrile toimetamist. Koristamist alustati Saxbyst, sealt liiguti Förby poole, kus on reostus kõige suurem. Kaasa lõi ka Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Kas minust oleks rohkem kasu rannas või suhtlemas ametnikega?“ arutles Jõgeva. Eilseks oli suudetud korraldada rannakoristajate toitlustus ja vahenditega varustamine ning kõik toimis. 
Läänemaa läheb laulupeorongkäiku vanade fotodega
[caption id="attachment_271052" align="alignnone" width="1329"]
Läänemaa on laulu- ja tantsupeo rongkäigus vanadest fotodest tahvlitega. Foto: erakogu[/caption]
Tänavuse laulu- ja tantsupeo rongkäigu Läänemaa kolonni kujundus ei jaga lauljaid, tantsijaid ja pillimehi enam omavalitsuste järgi, nagu seda seni on tehtud.
Läänemaa on laulu- ja tantsupeo rongkäigus vanadest fotodest tahvlitega. Foto: erakogu[/caption]
Tänavuse laulu- ja tantsupeo rongkäigu Läänemaa kolonni kujundus ei jaga lauljaid, tantsijaid ja pillimehi enam omavalitsuste järgi, nagu seda seni on tehtud. 
Õhtukoolist ei visata kedagi välja
[caption id="attachment_234473" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu õhtukooli juht Vladimir Padama (vasakul) ja Juubeliraamatu koostaja Egon Erkmann innustavad kõiki, kel haridustee pooleli jäänud, tulema õppima. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Tänavu 70aastaseks saaval õhtukoolil on olnud kuus asukohta, viis nime ja 12 direktorit. Viimased neli aastat on kool tegutsenud Haapsalu põhikooli internaadis.
„Ega see hea ole. Kooli jaoks on tähtis, et see seostuks kindla paigaga, mitte nii, et täna siin, homme seal,” ütles Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Vladimir Padama.
Haapsalu õhtukooli juht Vladimir Padama (vasakul) ja Juubeliraamatu koostaja Egon Erkmann innustavad kõiki, kel haridustee pooleli jäänud, tulema õppima. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Tänavu 70aastaseks saaval õhtukoolil on olnud kuus asukohta, viis nime ja 12 direktorit. Viimased neli aastat on kool tegutsenud Haapsalu põhikooli internaadis.
„Ega see hea ole. Kooli jaoks on tähtis, et see seostuks kindla paigaga, mitte nii, et täna siin, homme seal,” ütles Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Vladimir Padama.