25 C
Haapsalu
Teisipäev, 28. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Marju tamm

Silt: marju tamm

Vormsi talumuuseum – lõks, mis püüab lugudega

[gallery ids="425572,425571,425570,425569,425568,425567,425566,425565"] Eesti muuseumide festivalil Rotilõksu tiitliga pärjatud Vormsi talumuuseum on selle auga välja teeninud, sest Vormsi lugusid kuulates võib kaotada ajataju. Just nii juhtus muuseumi aia taha jõudnud seljakotiränduritega, kes otsustasid – küll kerge eelarvamusega – praamini aega parajaks tehes muuseumisse sisse astuda. Poolteist tundi hiljem, olles muuseumi pidava Vormsi kodukandiühingu juhatuse liikme Egon Erkmanni räägitud lugusid kuulanud, leidsid nooremehed, et ehk läheks mandrile üldse järgmise praamiga. „Mis neile selle siin huvitavaks tegi? Me pakume lugu. Vedelesime ristseliti päikese käes muru peal ja rääkisime lihtsalt juttu,” ütles Erkmann päikselisel mai alguse pärastlõunal muuseumi lilledest sinetaval õuel. „Poisid tõdesid, et oleks pidanud oma Vormsi-seiklust alustama siit.” Tõepoolest, Sviby sadamast vaevalt kahe kilomeetri kaugusel asuvast muuseumist võiks Vormsi külastaja oma ringkäiku saarel alustada, sest, olles lood ära kuulnud, hakkab nägema ja märkama detaile, mis muidu jääks võibolla kahe silma vahele või mõistmatuks. Olgu nendeks siis Vormsi külanimed, mille puhul rootsi keelt oskamata on raske teada, et „by“ nime lõpus tähendab küla, või see, et Hullost Rälbyni on teel 22 kurvi või et Vormsil ei kohta Lääne-Eestile omaseid rehielamuid, sest Vormsil pole kunagi loomad ja inimesed ühe katuse all elanud. Tüüpiline talu Vormsi talumuuseum ehk Pearsgården on hoonete ja interjööri poolest ehe 20. sajandi alguse talukompleks, kus lisaks 1930. aastatel ehitatud elumajale on laut-tall, rehealune ja aidad, maakelder ja suitsusaun. Elumaja on Erkmanni sõnul tüüpiline Vormsi maja, selline, nagu neid hakati Vormsil ehitama 1930. aastatel pärast Sviby küla põlengut. See osa Sviby külast, kus asub Pearsgården, jäi õnneks tulekahjust puutumata, kuid tuleroaks langes kolmandik külast – 21 talu. 1932. aasta Sviby tulekahju ühtlustas Erkmanni sõnul Vormsi taluarhitektuuri. „Pärast tulekahju tekkis saarele maja tüüpprojekt – majad on nagu copy-paste, ainult et mõnel on maja otsa ehitatud veel midagi, näiteks sahver,” ütles ta.

Vormsi Talharpajad hoiavad elus vana pillimängutraditsiooni

[caption id="attachment_269357" align="alignnone" width="6000"] Esinema minnes panevad Marju Tamm (vasakul) ja Yngve Rosenblad selga uhked Vormsi rahvarõivad. Foto Arvo Tarmula[/caption] Nii nagu 150 aastat tagasi, kõlavad Vormsis taas hiiu kandle ehk talharpa helid. Pilli, mida kunagi mängis iga endast lugu pidav Vormsi mees, õpetatakse nüüd Vormsi koolis ja igal suvel kohtuvad hiiu kandle laagris mängijad lähedalt ja kaugelt. Just sealtsamast hiiu kandle laagrist on alguse saanud duo Vormsi Talharpajad, kus traditsioonilist Vormsi pilli mängivad ja tutvustavad kaks naist – Yngve Rosenblad ja Marju Tamm.