0

Haigekassa: kuidas ravida ravijärjekordi

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee


Eesti ravikindlustuse eelarvest rahastatakse enam kui 2000 erinevat tervishoiuteenust. Viimastel aastatel on haigekassa tervishoidu suunanud üle miljardi euro, millest rohkem kui pool kulub eriarstiabi teenustele ja seeläbi ka ravijärjekordade leevendamisele. Ometi on paljudel kogemus, et ooteajad arsti juurde on liiga pikad. Uurime Eesti tervishoiu ekspertidelt, miks see nii on ja millised on lahendused?

Tervisemurega alusta perearstist

„Eesti inimesed on eriarsti usku ega pöördu oma tervisemurega esmalt perearsti poole, kes tegelikult koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi,“ tõdeb haigekassa tervishoiu valdkonna juht Maivi Parv. Tema hinnangul on see üks oluline põhjus, miks eriarstiabi ravijärjekorrad on nii pikad. Seda kinnitab Parve sõnul ka asjaolu, et 2018. aastal tehti näiteks kõrgvererõhktõve korral eriarstide juurde 40 513 visiiti, mis oleks olnud välditavad, sest tervisemure saanuks lahendada perearst.

2018. aastal Meditsiiniuudiste lugejate poolt meditsiinimõjutajaks valitud perearst Karmen Jolleri sõnul on oluline oma perearsti usaldada. „Perearstid ja pereõed on oma ala tippspetsialistid, kes suudavad praktiliselt igal erialal anda väga head arstiabi ning hinnata, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst,“ kinnitab Joller. Tema sõnul on perearstidel praegu mitmekülgsed võimalused tervisemurede lahendamiseks. Ühe näitena toob ta e-konsultatsiooni teenuse, mis võimaldab perearstil eriarstiga kiiresti konsulteerida patsiendi tervisemure asjus, ilma et inimene peaks ise eriarsti poole pöörduma.

Tõsise probleemiga saab arstile kiiremini

„Iga inimene loodab oma tervisehädale leida võimalikult kiire lahenduse, kuid tegelikult ei suuda ühegi riigi tervishoiusüsteem tagada, et kõik inimesed pääseksid arstile nüüd ja kohe,“ tõdeb Parv.

Arstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda sõltuvalt nende terviseprobleemi tõsidusest. Doktor Joller kinnitab, et raskes seisundis inimene peab pereõe või perearsti vastuvõtule saama samal päeval. „Kui inimesel on kiiremat sekkumist vajav tervisemure, siis otsivad perearst ja eriarst koostöös viisi, kuidas kiiremini abi tagada. Teised, kelle haigus ei ole nii ajakriitiline, saavad arstiabi sellise aja jooksul, mil nende tervislik seisund oluliselt ei halvene,“ ütleb ka Parv.

Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus.

Arstiabi kättesaadavuse olukord Eestis

Eestis ei ole ravijärjekorrad pikemad kui mujal. „Ravijärjekordade puudumine on Euroopas pigem erand kui reegel,“ tõdeb Parv. Ta toob välja, et võrreldes Eestiga ei ole ravijärjekorrad sugugi lühemad näiteks Hollandis või naaberriigis Rootsis, kus 90 päeva ravijärjekorras oodanud inimeste arv on viimase paari aastaga suisa kahekordistunud.

Haigekassa ja Kantar Emori 2018. aasta uuringust selgus, et 58% Eesti elanikest on meie tervishoiusüsteemiga rahul ja rohkem kui pooled (52%) inimesed peavad arstiabi kättesaadavust heaks. „Eestis läheb SKP-st tervishoidu umbes 6%, paljudes teistes Euroopa riikides on see 9–12%. Selle raha eest pakutakse Eestis väga heal tasemel tervishoiuteenuseid,“ on Parv veendunud.

Eestis on 632 000 tööl käivat inimest, aga poole rohkem on ravikindlustatud inimesi, kellele haigekassa maksumaksja raha eest peab arstiabi tagama. „Eestis on tervishoiu rahastus tagasihoidlik ja nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame teatud raviteenuste saamisel arvestama ravijärjekordadega. Kasvavad nii tervishoiu võimalused kui ka inimeste ootused,“ selgitab Parv.

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul ei saa eitada, et praegu on nõudlus enamikus tervishoiu valdkondades suurem kui teenuste pakkumise võime.„Teatud arstide juurde on ravijärjekorrad pikemad ja n-ö heade või spetsiifiliste oskustega arstide juurde vastuvõtuaja saamine on inimeste jaoks suur väljakutse. Tegelikult on olulisem küsimus, kas kõik need patsiendid, kes visiidiaja saavad, seda kõige enam vajavad,“ tõdeb Sule, viidates, et inimene peab saama õiget teenust õigel ajal ja õiges kohas.

Endise terviseministri Riina Sikkuti sõnul aitaks ravijärjekordi lühendada seegi, kui inimene saab oma mure võimalikult väikese visiitide arvuga lahendatud. „Tervishoiusüsteem peab inimese tervisemurele lahenduse andma seal, kus see on otstarbekas. Patsient jõuab oma murega õige arsti juurde ning tema raviteekond on sujuv“.

2017. aastal tehtud ravikindlustuse analüüsist selgus, et kallid ravijuhud võtavad suurema osa ravirahast. Maivi Parve sõnul on ligi 70% eriarstiabi rahast suunatud 10% inimeste raviks, kes põevad raskemaid haiguseid. „Nende 10% inimeste kaasaegne ravi on väga kallis,“ lisab ta. Analüüsist selgub, et eriarstiabis kulub 50% inimeste ravile ainult 5% ravirahast, sest nende inimeste ravi on soodsam, aga peamiselt ootavad just nemad ravijärjekordades.

Kas teadsid?

  • Ravijärjekordade lühendamiseks kulub 2019. aastal ligi 40 miljonit.
  • Kõige pikemad ooteajad on Tallinna ja Tartu suurtes haiglates.
  • Kõige pikemad ooteajad on silmaarstile.
  • 70% eriarstiabi rahast on suunatud 10% inimeste raviks, kes põevad raskemaid haiguseid.

Arstide vähesuse tõttu tuleb kauem oodata ca 11%-l ambulatoorses eriarsti ravijärjekorras olijatel.

Lisarahastuse abil on ravijärjekorrad enim vähenenud lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõtule, aga ka liigeseproteeside ja silmakae operatsioonidele.

Arstide palka on viimase viie aastaga tõstetud 55%, õdedel 65,6%.

Ravijärjekordi ei leevenda ainult lisaraha

Tervishoiuteenuste õigeaegse kättesaadavuse tagamine on Parve sõnul väga mitmetahuline küsimus, mis ei ole lahendatav vaid haigekassa rahastuse suurendamisega. „Arstide puudus ja inimeste endi valik mängib siin suurt rolli,“ leiab Parv.

Kord kuus esitavad haiglad haigekassale ravijärjekordade kohta ooteaegade põhjuste andmeid. Parve sõnul näeb aruandlusest, et peamise põhjusena märgivad haiglad patsiendi valiku ehk arsti eelistuse, teise põhjusena raviasutuse võimsuse ehk arstide puuduse. „Seda, et haigekassa rahastus ja lepingumaht pole piisav, märgitakse pika ooteaja põhjusena kõige vähem,“ lisab ta.

Parv on veendunud, et lisaraha ei too juurde puuduvaid arste. „Kui haigekassa maksaks kinni kogu ravivajaduse, oleks ikka ravijärjekorrad pikad, sest pole arste, kes patsiente vastu võtaks. Arstide vähesuse tõttu tuleb kauem oodata ca 11%-l eriarsti ambulatoorses ravijärjekorras olijatel,“ ütleb ta.

„Meie tervishoiu aluseks on päde vad perearstid ja –õed, kes aitavad iga inimese tervist hoida ja parandada,“ kinnitab endine terviseminister. Tema sõnul liigub krooniliste haigustega inimeste ravi ja jälgimine suuremas mahus just perearstide ja õdede hoolde. „Selleks on meil vaja ka rohkem erioskustega õdesid,“ leiab Sikkut, kelle sõnul aitab lähiaastatel peremeditsiini tugevdada kaasaegsete tervisekeskuste rajamine üle Eesti.

„Meie arstid panustavad Eesti tervishoidu enam, kui meil on õigus neilt oodata. Võrreldes näiteks Põhjamaade kolleegidega teeb meie arstkond tööd rohkem kui täiskoormusega,“ leiab Urmas Sule. Selleks, et arstid Eestisse püsima jääksid, tuleb Sule hinnangul hoida kollegiaalseid suhted, arste motiveerivalt tasustada ning tagada neile head töötingimused koos arenemis- ja koolitusvõimalustega.

Arstide, õdede ja haiglate liidu kollektiivlepingu läbirääkimise tulemusena lisati sellel aastal haigekassa eelarvesse 40 lisamiljonit arstide ja õdede palgatõusuks. „Arstide palgatõus on viimase viie aastaga olnud 55%, õdedel 65,6%. Selle abil oleme püüdnud pidurdada arstide ja õdede välismaale lahkumist. Palgatõus on vajalik ka selleks, et tagada Eesti inimestele maailmatasemel ravimeeskond,“ kinnitab Sikkut.

Sule hinnangul on ooteaja leeven damise võtmekoht ravijärjekorra haldamise süsteemi terviklik arendamine. „Selgelt peab paigas olema, kus, kes ja kui kiiresti hindab, millisele teenusele patsient peab pääsema.“ Ta leiab, et võtmesõna on siin digiregistratuuri kasutamine, e-konsultatsiooni laiendamine ning kõigi raviasutuste omavahelise koostöö tõhustamine.

Sama meelt on perearst Karmen Joller, kelle sõnul on abiks just e-konsultatsioon, mida üha rohkem arste kasutab patsientide aitamiseks. „Tulemuseks on lühemad ravijärjekorrad ja õiged patsiendid õigel ajal õige arsti vastuvõtul. Rahul on nii eriarstid kui ka perearstid ja – mis kõige tähtsam – ka patsiendid.“

Nii Parv kui ka Sikkut on seisukohal, et ravijärjekordi aitab lühendada hai guste ennetus. „Me peame oma tervist hoidma ja olema terviseteadlikumad. Kui inimene ise ei kanna oma tervise eest hoolt ega kasuta tervishoiu pakutavaid võimalusi, et oma tervist kontrollida ja haiguseid ennetada, siis palju kallimad tagajärjed maksame me kõik koos kinni,“ tõdeb Parv.

„Ravijärjekorrad hakkavad lühenema siis, kui inimesed saavad suure osa vajalikust abist pererstidelt ja -õdedelt, tervishoius toimub koostöö, mitte konkurents, e-lahendused toetavad infovahetust, patsiendikesksust ja arsti raviotsuste tegemisel ning elukeskkond meie ümber toetab tervise hoidmist,“ kinnitab endine terviseminister.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz