Lääneranna volikogu otsustas oma eilsel istungil saata vaidlusi tekitanud valla alus- ning üldharidusasutuste töötajate koosseisude kinnitamise aluste eelnõu teisele lugemisele.
Vallavanem Mikk Pikkmets selgitas, et määruse mõte on korrastada valla haridusasutuste koosseisude ja makstavate tasude alused.
“Teema tuli päevakorda aasta tagasi, kui eelarvet kokku pannes selgus, et meil on vallaasutuste struktuuri ja palgatasemeid käsitletud [ühinenud valdades] erinevalt,” ütles Pikkmets. “On selge, et selles osas tuleb ühtlustamise teed minna.”
See oligi Pikkmetsa sõnul põhjus, miks asuti valla alus- ning üldharidusasutuste töötajate koosseisude kinnitamise aluseid määrama.
“Eelnõu peamine põhimõte on kehtestada alused, et kõigil, nii haridusjuhtudel kui ka vallainimestel, oleks aru saadav, mille alusel moodustub persionalikulude eelarve meie vallas,” ütles Pikkmets. “Seda on vaja, et planeerida valla eelarveid.”
Pikkmets meenutas, et kohtus koos eelnõu koostanud abivallavanema Andres Annastiga ja valla finantsjuhiga koolidirektoritega nii ühiselt kui ka ükshaaval. “Diskussioon on olnud ka hariduskomisjonis,” nentis Pikkmets.
Segadust on eelnõus nii mõneski punktis, tunnistas vallavanem. Möödalasuks pidas Pikkmets eelnõu seda punkti, mis määrab, et koolitöötajate koosseisu kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul.
“See on möödalask olnud. Seda vallavalitsus tegelikult mõelnud ei ole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb selgelt, et kooli kooseisu kinnitab direktor koolipidaja poolt kehtestatud korras,” nentis Pikkmets.
Ei määrus ega ka selle lisatabel ei pane Pikkmetsa sõnul paika seda, kui suure koormusega ja kes mingis haridusasutuses töötab. “See paneb paika selle, milline on baaseelarve, mille koolile eraldame,” selgitas Pikkmets.
Hariduskomisjoni esimees Janar Sõber ütles, et komisjonis tekitas kõneainet see, et kaks asja on sattunud ühte dokumenti. “Meie ettepanek oli, et tabelid siduda kooosseisude kinnitamise korrast lahti, et üks on koosseisude kinnitamine ja teine on eelarveliste vahendite kalkuleerimise tööriist,” ütles Sõber.
“Selge on see, et ükski tabel või dokument raha juurde ei too,” nentis aastaid Lihula gümnaasiumi direktori ametit pidanud Sõber. “Küsimus on sama rahahulga ümnberjagamises. Hariduskomisjoni sõnum oli, et koolidirektoril on õigus selles raamistikus mängida oma koosseisuga. Määrus annaks arvestusliku aluse, mis aitab võrdsetel alustel kohelda Lääneranna koole.”
Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski oli päri, et valla koolidel peavad olema võrreldavad alused. Tema sõnul vajab määrus siiski täpsustamist.
“Ei ole ka mõeldav, et väikestele koolidele pole ette nähtud raamatukoguhoidjat, mis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab olema. Aga see töö tuleb direktoril ikkagi korraldada,” lausus Nemeržitski.
Vallavanem ütles volikogule, et Lääneranna vallas ei toimu vähimatki kärpimist hariduse osas. “Toimub võrdsetel alustel ümberjaotamine,” lausus Pikkmets.
Volikogu oli nõus hariduskomisjoni ettepanekuga saata määruse eelnõu teisele lugemisele.
Fotod: Urmas Lauri
Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski. Foto: Urmas Lauri
