Silt: Lääneranna

Tähtsaid valimisi toimub kogu aeg – valitakse direktoreid, tippametnikke, nõukogusid. Praegu käib trall presidendikandidaatide valimise ümber. Ettepanekuid tuleb siit ja sealt, aga kes otsustab? Nii või teisiti otsustavad lõpuks ikka parteide esindajad ja üldsusele jääb nagu jalgpallifännidelegi vaid rõõm või kurbus, kui soovitud meeskond võitjaks või kaotajaks osutub. Eestis on registreeritud 14 erakonda, kellest väike, kuid otsustamisõigusega osa jõuab ka parlamenti. Kuigi põhiseadusega kinnitatult on kõik nad oma otsustustes sõltumatud, pole see sugugi nii. Kehtivad ka parteide sise-eeskirjad, tsentralism, mida millegipärast isegi demokraatlikuks nimetatakse. Need reeglid ei talu mi

Läänemaal ja Lääneranna vallas kontrollitud toitlustusasutustes leiti kõigis tuleohutuse seisukohalt puudusi. Juunis kontrollisid päästeameti Lääne päästekeskuse inspektorid Pärnu-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa toitlustusasutuste tuleohutust. Läänemaal kontrolliti nelja ja Lääneranna vallas kaht söögikohta. Kõigis leidsid inspektorid nõuete täitmisel puudusi. Päästeamet ei avaldanud, milliseid konkreetseid söögikohti kontrolliti. „Kõigis kuues toitlustusasutuses tuvastasid inspektorid puuduliku evakuatsioonivalgustuse. Samuti esines puudusi esmaste tulekustutusvahenditega,” ütles Lääne Elule Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli meeskonna peainspektor Henry Lai. Pu

Üle 30 aasta kestnud maareformi järel on Haapsalu linnas ning Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna vallas maa- ja ruumiameti andmetel seni ligi 245 hektarit reformimata maad. Haapsalu territooriumil on seda ligi 19,8 hektarit, Lääne-Nigulas 192,7 hektarit, Läänerannas 29,1 hektarit ja Vormsil kolm hektarit. Suurim reformimata maatükk neis omavalitsustes on Lääne-Nigulas Saaremõisa lahe ja Riimi mere kandis paiknev üle 118 hektari suurune kinnistu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis nüüd kooskõlastusele maareformi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega plaanitakse lõpetada üle 30 aasta kestnud maareform. VKTs on märgitud, et maareform on valdavas osas lõpu

[caption id="attachment_479958" align="alignnone" width="2000"] Foto: Kerli Laur[/caption] Paatsalu, Varbla ja Kadariku sadamas ootavad kalamehi ja puhkajaid infolehed ning korduvkasutatavad konitopsid, et suitsuotsad merre ei satuks. Pisikesed mustad vutlarid on paigaldatud slippide, prügikastide ja käimlate juurde või kontoritesse, kust neid on mugav merele või autosse kaasa võtta. Tagastama topse ei pea, neid võib edasi kasutada. Vutlarid on korgiga suletavad ja tööstuspraak. Korgid pärinevad tagastatud pudelitelt, sest kampaania korraldajad ei tahtnud prügi juurde tekitada. „Ainus uus asi on kleeps topsi peal,” märkis projekti „Puhas meri algab minust” koordinaator Kerli Laur. Kolm Lääneranna (kunagise Varbla) valla sadamat on murdosa kogu ettevõtmisest, mille käigus jagab MTÜ Puhta Ilma Koda Pärnu- ja Harjumaa sadamates laiali 3500 konitopsi. „Topsid on käepärane lahendus,” märkis Laur. Ühing kutsub kõiki suitsetajaid üles neid kasutama ja infot jagama. „Mida rohkem inimesi kasutab, seda vähem jõuab suitsuotsi merre,” ütles Laur. Ühing varustas juuli alguses konitopsidega 40 väikesadamat Pärnu- ja Harjumaal, topsid viidi ka tosinasse kalastustarvete poodi Tal

Pühapäeval enne kella nelja sai häirekeskus teate, et Lääneranna vallas Mereäärse külas suitseb maja seina ääres heinahunnik. Rauksi vabatahtlikud päästjad selgi

[caption id="attachment_478538" align="alignnone" width="1920"] Lihula kultuurikeskus linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna kultuuri- ja kogukonnanõunik Triin Raave ütles Lääne Elule, et Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuse juhi kohale laekus seitse avaldust. „Oli viis, aga teisipäeva hilisõhtul tuli kaks juurde,” sõnas Raave. Vestlusvooru pääseb tema sõnul kolm-neli inimest ja juht valitakse välja paari nädala pärast. Lääneranna kultuuri- ja noortekeskus vajab uut juhti, sest senine juht Reelika Toom lahkus kevadel koondamisega ametist. Toom lahkus, sest kultuurijuhi koormus vähenes täiskohalt 0,3 kohale. Toomi koondamisest peale on keskust kohusetäitjana juhtinu

[caption id="attachment_478247" align="alignnone" width="1920"] 2019. aasta septembris avaldas Eesti Leegioni sõprade klubi liige Reemet Kasekamp Kõmsil vallavolikogu istungi ajal mälestuskivi toetuseks meelt. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eesti Leegioni sõprade klubi taotleb kohalikult omavalitsuselt luba panna skandaalne Lihula sammas (täpsemalt selle koopia) üles linnaparki Vabadussõja ausamba kõrvale. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) ütles Lääne Elule, et samba teema on talle varasemast ajast küll tuttav, aga oma seisukoha kujundab ta pärast seda, kui on püstitajatega kohtunud. „Ega muud öelda esialgu ole, kui et saame tõenäoliselt nädala lõpu poole kokku,” sõnas Sits. K

[caption id="attachment_478259" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna suvemängud. Foto: Lääneranna spordikooli ühismeedialeht.[/caption] 13. juunil kogunesid Varblasse spordisõbrad, pered ja kogukonnaliikmed üle kogu Lääneranna valla, et pidada maha IX Lääneranna suvemängud. Tänavustel suvemängudel pani oma võistkonna välja kuus piirkonda: Kirbla, Lihula, Lõpe-Oidrema, Tuudi, Varbla ja Vatla. Võistlejaid oli kokku 285, mis on kõikide aegade rekord. Kõige arvukamalt oli esindatud Varbla 96 sportlasega. Lõpe-Oidremalt tuli 58, Lihulast 47, Vatlast 46, Kirblast 43 ja Tuudilt 41 võistlejat. Individuaalarvestuses sai mõõtu võtta nooleviskes, vibulaskmises, sangpommi rebimises ja vii

[caption id="attachment_314544" align="alignnone" width="1920"] Lihula Lasteaia tänava katuseta kortermaja. Foto: Andres Hion[/caption] Kuus aastat tagasi aprillitormis katuse kaotanud ja sellest ajast peale tühjana seisnud ja lagunenud kortermaja Lihula kultuurikeskuse vastas lammutatakse üle-eestilise suurõppuse Ilves käigus maha. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, et tuleval nädalal algava suurõppuse osana lammutavad päästjad kultuurimaja vastas asuva risakil hoone ära. „Kas varistavad või mingil muul meetodil. Kui õppus läbi, siis maja enam ei ole, jääb plats,” täpsustas Sits. Vallale sellest Sitsi sõnul mingit lisakulu ei teki. „Kaks head asja. Saab harjutada ja

[caption id="attachment_460879" align="alignnone" width="1920"] Foto: Juhan Hepner[/caption] Petitsioonile, et Lääneranna vallavalitsus korraldaks maakondliku kuuluvuse asjus rahvaküsitluse, kirjutas alla 74 inimest. Petitsiooni algataja Kristjan Korsten ütles Lääne Elule, et saatis allkirjad juba valda ära ja loodetavasti hakkab vallavalitsus asja arutama ning langetab otsuse. Selleks, et kohalik omavalitsus oleks kohustatud petitsiooni arutama, oli vaja 43 allkirja – üks protsent hääleõiguslikest elanikest. Kuigi petitsioonile võis alla kirjutada igaüks, loodab Korsten, et vähemalt 43 allkirja on Lääneranna elanikelt. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits on Lääne Elule kinnitanud,