See raha hõlmab endas nii maksutulusid kui erinevaid riigitoetusi. Eesti omavalitsuse keskmine põhitegevuse tulu elaniku kohta on eelarvete alusel 1468 eurot.
Üle Eesti on suurt tulu elaniku kohta ja madalat tulu elaniku kohta teenivad vallad ebaühtlaselt jaotunud. Samas on Tallinna ümbrus on ülejäänud riigiga võrreldes rikkaid valdu täis.
Markantselt on Eesti suhteliselt rikkaim vald Ruhnu, mille tulud elaniku kohta on enam kui 70 protsenti kõrgemad kui Eestis keskmiselt. Vormsis on see näitaja 35.9 protsenti.
Lisaks Ruhnule vallale on Eesti rikkaimad vallad pealinna ümbruses – Rae, Kiili ja Jõelähtme tulu elaniku kohta ületab 20 protsendiga Eesti keskmist.
Lääne-Nigula valla tulu elaniku kohta on Eesti keskmisest 12,5 protsenti kõrgem, Haapsalu oma aga 9,5 protsendi võrra väiksem. Alla keskmise on ka Lääneranna valla tulu, mis on 1,5 protsenti Eesti keskmisest väiksem.
Riiklike tegevuskulude toetuste pilt on seega vastupidine maksukogumise pildist. Üldiselt piirkonnad, kus maksukogumine inimese kohta on madal, on riiklikud toetused keskmisest kõrgemad. Suhtarvuna Eesti keskmisesse arvestab riigipoolse suure toetusega enim Ruhnu, Vormsi, Lääne-Nigula, Valga ja Rakvere vald.
Lisaks sissetulekutele on Eesti omavalitsuste võlakoormus väga erinev. See ulatub Ruhnu olematust netovõlast Harjumaa valdade kõrge võlatasemeni.Läänemaal on väikseim netovõlg Lääne-Nigulal – 563 eurot elaniku kohta. Haapsalu iga elanik on võlgu 756 ja iga Vormsi elaniku kohta on netovõlg 816 eurot. Läänerannas on netovõlg elaniku kohta 455 eurot.
Kui Eesti keskmine omavalitsuste personalikulu elaniku kohta on 697 eurot aastas, siis mõnes omavalitsuses on see märgatavalt suurem. Üle 1000 euro elaniku kohta kannab personalikulu Eestis kolm omavalitsust – Rae vald Harjumaal ja Vormsil ning Ruhnul. Vormsis on personalikulu elaniku kohta 1150 eurot, Lääne-Nigulas 922 ja Haapsalus 734 eurot. Haapsaluga samasse suurusjärku jääb ka Lääneranna personalikulu – 748 eurot elaniku kohta.
