3

Lääne Elu valimisradar: mida teha II pensionisambaga?

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Foto: Pixabay


Foto: Pixabay

Riigikogu valimisteni jäänud mõne nädala jooksul tahab Lääne Elu tutvustada oma lugejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaate.

Saadame selle aja jooksul kõikidele erakondadele ühe ja sama küsimuse. Iga kandidaat saab vastata vaid ühele küsimusele. Kes kandidaatidest millisele küsimusele vastab, otsustab erakond.
Eeldame, et vastaja ei tsiteeri erakonna valimisplatvormi, vaid tutvustab ja põhjendab puhtas maakeeles oma nägemust asjast.

Esimene teema: II pensionisammas

1. Kas II pensionisamba peaks muutma vabatahtlikuks?
2. Kui jah, siis kuidas see tagab kõikidele tulevastele pensionäridele suuremad väljamaksed?
3. Kui ei, siis kas ja mida peaks II sambaga ette võtma, et kõikidele tulevastele pensionäridele oleks suuremad väljamaksed tagatud?

Vabaerakond
Elge Härma
JAH. Teine sammas on mõistlik edaspidi kaotada. Sinna kogunenud raha osas peaks kodanikul olema valik, kas ta suunab selle kolmandasse sambasse, kasutab eluasemelaenu kustutamiseks või saab teatud tingimustel kasutusse võtta. Samas võimaldaks muudatus indekseerimisele lisaks tõsta pensione.
Reformida tuleb I ja III samba pensionifondide haldamistasusid. Samuti on oluline, et pensionifondide raha saaks palju rohkem Eesti majandusse investeerida, elavdades sel moel majanduskasvu, mis omakorda mõjutab ka edaspidiseid pensione.

Reformierakond
Tiiu Aro
EI. Vabatahtlik peaks olema pensionimaksete suurendamine, et saaks rohkem koguda ja tulevikus suuremaid väljamakseid.
Peame oluliseks säästude kogumist pensionieaks nii kohustusliku kui ka vabatahtliku kindlustuse teel eesmärgiga, et tulevikus moodustab pension 50 protsenti pensionile minekule eelnevast palgast.
Pensionisambad peab muutma tasuvamaks. Mida varem hakatakse pensioniks säästma ja mida parema tasuvusega, seda parem on igaühe vanaduspõlv, eriti kui riik lisab igaühe panusele topelt.
Toetame ka pensioniraha investeerimist Eestisse, eeldusel, et see on tasuv ja turvaline pensioni koguva inimese jaoks. Murekohaks on II samba garanteeritud tootlus, mis on suhteliselt väike, ja seda murekohta tuleb spetsialistidega arutada. Täiendav abinõu on pensionisammaste topeltmaksustamise kaotamine.

Eestimaa Rohelised
Kristen Kannik
EI. See on inimeste pensionikogumiseks loodud süsteem, mis toimib, küll aga konservatiivse tootlusega. Esialgu peaks jääma II sammas tänase süsteemi järgi, et üldse mingeid väljamakseid tagada.
Paljud ei oskaks ise paremini investeerida kui pangad, mistõttu jääks neil pension hiljem väikseks.

Paljud inimesed on öelnud, et kui nad saaksid raha kätte, maksaks nad kodulaenu ära või teeks remonti. See aga tähendab, et pensioni lõpuks ei ole. Võibolla on olemas sellele lahendus. Pensioni võiks kasutada tagatisena kodu- või remondilaenu jaoks. See annaks rohkem käendusvõimalusi. Näiteks kui lubada kümne aasta jooksul kuni 10 protsenti pensionist kasutada kodulaenu makseteks või kodu remondiks ehk tuleviku kulude vähendamiseks, siis 40 aasta jooksul on vähem kui 40 protsenti pensionist kulutatud. Tehniliselt jääb inimestel raha pensioniks ja nad saavad endale kodu osta või korda teha ning sellega on pensioniea saabudes kommunaalarved väiksemad ja kinnisvara paremas seisus.

SDE
Neeme Suur
EI. Teine pensionisammas on inimestele otsene abi selleks, et aidata neil enda jaoks turvalisemat pensionipõlve luua. Kogumine ja investeerimine igapäevamurede kõrvalt on väga keeruline, ilma riigi toe ja abita oleks see palju keerulisem. Inimene kogub ise 2 protsenti brutopalgast ja riik lisab sellele veel 4 protsenti juurde. II sammas on väga hea võimalus endale pensionipõlveks lisa koguda. „Sambad” on ka pärandatavad – saan enda kogutud raha oma lastele edasi anda ja see on väga hea.

II pensionisamba haldamine tuleks aga üle vaadata. Kogumispensioni praktika on ka peaaegu kõigis teistes riikides olemas. Rootsi pankade fondide tootlused on Rootsis palju suuremad kui Eestis. Tuleb õppida ja teha paremini. Teine asi: peaksime kaaluma, kas siiski alates mingist elueast – kas 65 või 70 – võiks inimene riigi abiga kogutud raha ühekorraga või suuremate osadena välja võtta. Pensionipõlves on asjadele teine pilk ja siis võiks tõesti inimene ise otsustada, kui suured ja millise graafikuga väljamakseid tehakse.

ERE
Märt Randoja
Jah. Suuremaid väljamakseid teine sammas ei taga, aga majandus võidab, kui raha jääb kohalikku ringlusse ja inimestel on rohkem raha toimetulekuks.
Pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik. Ei taha inimestelt röövida nende usku, aga selles on kübeke pettust. 25 aasta pärast on I samba asemel kodanikupalk, II samba asemel taasleitud peresuhted ja III teenib isiklik panustamine, kasvõi aeg, mis on investeeritud aiamaasse või kogukonna ühistulisse tootmise/töötlemise või hoiustamisega tegelevasse keskusesse. II sammas ei teeni tulevase pensionäri huve.
Kuni muu lahenduse leidmiseni peaks II sammas olema rangelt vabatahtlik, tuleks kasutada passiivselt juhitud fonde ja „parendamise” asemel panustada asendamisse. Kui asi on vabatahtlik, saab igaüks ise hinnata, millesse ta usub.

EKRE
Hardi Rehkalt
JAH. EKRE plaan on muuta II pensionisammas vabatahtlikuks. See osa, mille riik panustab praegu II pensionisambasse, suuname praeguste pensionäride pensionitõusu, mis on üks osa meie erakonna pensionide kahekordistamise plaanist.
Samade põhimõtete järgi hakkavad pensioni saama ka tulevased pensionärid ehk suurem pension on tagatud läbi riigi suurema panustamise. Kuna praegused riigipoolsed sissemaksed on kindel protsent laekuvast sotsiaalmaksust, siis palkade kasvades on tagatud ka tulevikus pensionide kasv.
Kui küsida, et milleks selline muudatus, siis vastus on järgmine. Praegune II pensionisamba kogumissüsteem on väga ebaefektiivne. Põhimõtteliselt on raha võimalik targalt pangas hoiustades panna teenima suuremat tootlust kui pensionifondis. Lõviosa pensionifondide rahast investeeritakse väljapoole Eestit ja meie majandusele sellest märkimisväärset tulu ei tõuse.

Eesti 200
Koit Kelder
EI. Oleme kindlasti selle vastu, et II pensionisammas muuta vabatahtlikuks, see oleks vastutustundetu.
Eesti rahvastik vananeb ja eriti just sellises olukorras tuleb tuleviku nimel tänasest veelgi rohkem säästa. Ungari kogemus näitab, et sellise muudatuse tegemisel väheneb oluliselt säästjate hulk. See on meie niigi defitsiidis pensionisüsteemile väga ohtlik, sest juba 20 aasta pärast on meil iga pensionäri kohta oluliselt vähem töötegijaid.
Kui tahame tulevikus paremat pensioni, tuleb pensionirahast tuua vähemalt pool Eesti majandusse, sest meie pensionäridel ei saa tulevikus hästi minna, kui Eesti majandusel ei lähe hästi. Pension saab tänasega võrreldes tõusta vaid siis, kui palgad tõusevad, ja palgad tõusevad ainult siis, kui majandusel läheb jätkuvalt hästi. Selleks on vaja majandusse lisakapitali. Lisaks tuleks praeguse pensionisüsteemi raamistik vaadata üle lähtuvalt Soome ja Rootsi süsteemide loogikast, sest praegu on samadel tingimustel raha kogunud eestlased võrreldes naabritega pensionile jäädes halvemas olukorras. Ka oleks mõttekas kaaluda kinnisvarapensioni, kus inimesel on võimalik oma kinnisvara tagatisel saada pensionilisa.

Keskerakond
Enn Eesmaa
EI. On selge, et II samba puhul pole tootlus olnud soovitud tasemel, kuid see ei anna mingisugust õigustust kogumisest sootuks loobuda.
Kogumispension muutmine vabatahtlikuks tähendaks seda, et Eesti inimesed peaksid tulevikus valmis olema madalamateks pensionideks. Võttes arvesse meie vananevat ühiskonda ja teadmist, et suur osa meie eakaid elab suhtelises vaesuses, oleks II samba kaotamine vastutustundetu. Vabatahtliku kogumise võimalus on III samba näol juba praegu olemas. Siinkohal tuleks tõesti läheneda nurga alt, kuidas tõsta tootlust, kuhu suunata sissemaksed ja kuidas hoida kontrolli all vahendustasusid ja kulusid. Peamine küsimus on, kui palju ja mil määral tuua investeeringud meie siseturule.

Isamaa
Raivo Aeg
JAH. Suuremad võimalused pensionieas sõltuvad iga inimese enda otsustest. Kui soovitakse jätkata kehtiva II samba süsteemiga, saadakse pensionieas mõningal määral I sambale lisaks, aga raha väärtus on oluliselt vähenenud. Sisuliselt võrdub see sularaha kogumisega sukasäärde.
Suuremat tulu on võimalik saavutada raha paigutamisel ilma vahendajateta suurema tootlusega investeeringutesse nagu kinnisvara, osalus ettevõtluses, vääriskivid ja -metallid jne. Kui praegu paigutatakse inimese sotsiaalmaksust 4 protsenti II pensionisamba fondi, siis selle lisamine I samba osakutesse kasvataks mingil määral ka tulevikus I samba väljamakseid. Peale selle võimaldab see maksta tänastele pensionäridele kõrgemat pensioni I sambast. Oluline on see, et alles jäävat palgaosa on võimalik investeerida õiges vääringus tulu teenima.
Siinjuures pean oluliseks märkida, et Isamaa ettepanek ei sisalda II samba likvideerimist. Kõigil, kellel on usku tänase süsteemi jätkusuutlikkusse, on võimalik samamoodi jätkata, aga need, kellel on soovi ise panustada oma vara kasvu, saavad selleks kasutada raha, mille riik neilt praegu sunniviisiliselt ära võtab.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kodanik
kodanik

Küsimus pole JAH/EI vaid teenistasudes ja väljamaksmise tiungimustes. Inimeste pensioniraha on poliitikute poolt täielikult pankade jm meelavalda antud. Sellega tuleks tegelda, mitte esitada retoorilisi küsimusi.

Jaht
Jaht

Eesti panga ennustuse kohaselt on aastal 2050 eesti palk aastal 5000€ ja teine sammas hakkab mulle 30€ sisse tooma. Huvitav kas selle eest siis pätsi leiba ja piimapaki saab. Parem jagagu teine sammas laiali ja suunaku see 6% sotsmaksust praegustele pensionäridele.

Kertu
Kertu

Nende pensionisammastega lollitamise eest tuleks poliitikud vangi panna. Mitte ükski rahareform pole rohkem kestnud viimasel ajal kui 20 aastat. Seega saate 20 aasta pärast saad enda kuu palga eest osta tassi kohvi. Ainukesed, kes kasu saavad, on pankurid kellel tekib ressurss inimeste orjastamiseks.

wpDiscuz