Paliverest pärit Vanemuise näitleja Reimo Sagor eelistab sellist teatrit, mis sünnib improvisatsioonist – kus laval olija räägib enda, mitte ettekirjutatud teksti.
Esmaspäeval, kui Reimo Sagoriga Palivere põhikoolis intervjuuks kokku saime, oli näitlejale tihe päev – hommikul seisis ta oma esimeses koolis klassi ees ja rääkis ettevõtlusest, pärast intervjuud kiirustas Tallinna näitlejate liidu juhatuse koosolekule, et siis pärastlõunaks olla Haapsalus filmihuvilistega kohtumas.
Mis tunne on oma vanasse kooli tulla?
Lõbus on. Väga palju mälestusi tuleb meelde – kõik see, kuidas siin majas ringi sai joostud.
Kas olite hea õpilane?
Üritasin anda endast parima. Arvan, et olin hea õpilane, lõpetasin põhikooli neljade-viitega. Gümnaasiumis enam nii tubli ei olnud, siis oli kooli kõrval juba piisavalt muid huvisid. Iga päev oli mõni trenn või muusikakool. Käisin jalka- ja võrkpallitrennis, Haapsalus ju-jutsu trennis. Muusikakoolis õppisin trompetit.
