Vladislav Koržets on pidanud kümneid ameteid

Vladislav Koržets. Foto: Arvo Tarmula
Vladislav Koržets. Foto: Arvo Tarmula

Kolmapäeva õhtul seisis Haapsalu raamatukogu lugemissaalis huviliste ees kalapüügi ja kalatoitude, aga ka loodushoiu populariseerijana tuntud kirjamees Vladislav Koržets.

Koržetsi sulest on aastate jooksul ilmunud humoreske, stsenaariume, kuuldemänge, näidendeid nii lastele kui ka täiskasvanutele. 2016. aastal nägi ilmavalgust tema esimene luulekogu „Laulud või nii”, mille eest ta pälvis kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna. Selle kõige kõrval on ta välja andnud ka praktilisema sisuga teoseid nagu „Õngitsemine” 2013. aastal ja „Koržetsi suur kalaraamat” 2016. aastal.

Viimane, läinud aasta lõpus lettidele jõudnud raamat „Ükskord ühes paigas” on aga mõeldud lastele. Raamatust tuli kohtumisel vähe juttu, enamasti räägiti loodusest, kaladest, usust ja veel paljust muust.

Matemaatikust telenägu

„Mul on alati väga keeruline öelda, kes ma olen. Olen elus tegelenud üsna erinevate asjadega,” ütles Koržets.

Hariduselt on Koržets matemaatikaõpetaja. „Ma ei tahtnud sõjaväkke minna, helistasin ülikooli vastuvõtuosakonda ja küsisin, kuhu on kõige väiksem konkurss,” rääkis ta. Õnneks on Koržetsil matemaatika peale annet ning nii terendas silme ees ka õppejõu karjäär. „Suured plaanid olid,” meenutas ta.

Siiski ei pidanud Koržets matemaatikaõpetaja ametit kaua: „Elu viis muudele radadele, ajakirjandusse.” Ta töötas ajakirjas Pikker ja oli selle viimane peatoimetaja. Ka on ta olnud ajakirja Kalastaja peatoimetaja. Kümme aastat juhtis ta telesaadet „Osoon”. Muu kõrvalt on ta kirjutanud kalaraamatuid ja peab kalatoitude restorani Kalambuur.

Omal ajal sai Koržets tuntuks eelkõige humoristi ja luuletajana. Nii oli 1990. aastate alguses tavaline, et poes võttis keegi tal nööbist kinni ja ütles: „Räägi üks nali.” – „See oli mul nagu koorem seljas, tahtsin sellest lahti saada, aga kui tahtsin kirjutada tõsist luuletust, kiskus ikka lõppu puänt. Need mallid võivad kaua sees olla,” rääkis Koržets.

Kalastaja ajakirja toimetama asudes hakati Koržetsit nimetama Eesti esikalameheks. Ta ise pidas seda nimetust piinlikuks: „Eestis on sadu kalamehi, kes on minust andekamad ja osavamad.” Samasugust piinlikkust tundis ta siis, kui sai „Osooni” tehes looduskaitse hõbemärgi. „Mille eest? Mulisemise eest,” ütles Koržets. On ju inimesi, kes on terve oma elu pühendanud looduskaitsele, lisas ta.

Kalastamise juurest kokandusse

Loodus ja kalastamine on siiski Koržetsi meelisteemad. Küsinud publikult, miks on kodudes lilled, vastas ta ise, et tavaliselt öeldakse, et ilu pärast. „Mulle tundub, et asi on tibakene sügavam,” ütles Koržets. Tema hinnangul püüavad inimesed lilli tuppa tuues loodust endale lähemale tuua.

Usk loodusesse on Koržetsi meelest muutunud meil religioosseks. „Kui võideldi lageraie ja tselluloositehasega, haarasid paljud inimesed kätest – see on usupõhine. Teadusdoktorid vaidlevad, kas õige on nii või naa. Usupõhisele soovile järele andes otsustas valitsus, et ärme uuri. Siin pole midagi mõistuspärast,” rääkis ta.

Kalapüük on üks Koržetsi meelistegevusi – kalal olles tunneb ta end lihtsalt hästi ega mõtle õieti millelegi. Kalastamisest kalatoitude valmistamiseni jõudis Koržets umbes 14 aastat tagasi, kui Anu Välba „Terevisioonist” helistas ja kutsus neljapäeviti kalaroogasid valmistama. „Ütlesin talle ausalt, et mul puudub kulinaarne kogemus. Ta vastas sama ausalt, et nad ei saa ju sealpool ekraani maitsta. On vaja, et sa oma jutuga rahval sülje suhu tood,” meenutas ta.

Nii hakkas Koržets kalaroogi ise rohkem katsetama, andis välja kokaraamatu ja samm-sammult jõudis Tallinnas Hirvepargis asuva restoranini Kalambuur. Seal on kokaks Koržetsi poeg, kes jõudiski ametini just isa kaudu. Nüüdseks on restoran tegutsenud kolm ja pool aastat. Menüü muutub neli korda aastas, kuid tursaseljanka on seal püsinud avamisest alates.

„Kas kala jagub?” küsiti Koržetsilt publiku seast. „Ega kala pole maailmast otsa saanud,” vastas esineja. Tema sõnul süüaksegi maailmas rohkem nuum- kui ulukkalu. „Ma ei saa öelda, et see vale oleks. Näiteks Läänemere lõhe on olnud mõningatel aastatel pestitsiide ja raskemetalle täis,” ütles Koržets. Tema sõnul on ulukkala parem vaid siis, kui on kasvanud puhtas vees.

Jututvestmise vahele luges Koržets oma uusimaid, sel aastal valminud luuletusi. Kuulajate küsimusele, millal uus luulekogu välja tuleb, vastas Koržets: „Ehk saan 70. sünnipäevaks valmis, praegu olen 68.”

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments