Läänlaste tõttu pikendati kiire interneti sooviavalduste vastuvõttu

Läänlaste protestide tõttu pikendas viimase miili ühenduste väljaehitamise konkursi võitnud Elektrilevi eile kiire interneti sooviavalduste esitamise tähtaega aasta lõpuni.

Möödunud nädalal selgus, et Elektrilevi võitis hõredalt asustatud nn valgetel aladel odava kiire interneti kodudeni viimise konkursi. Elektrilevi lubas riigi 20 miljoni eurose toe najal viia internetikaabli 40 000 kiire internetita majapidamiseni. Neist vaid 48 asub Läänemaal.
200eurose liitumistasuga kiire interneti sooviavaldusi kogus Elering kolm suvekuud. Üle Eesti õnnestus koguda 26 000 sooviavaldust, Läänemaalt tuli neid vaid 191. „Läänemaa sooviavalduste arv oli võrreldes teiste maakondadega kõige väiksem,” tunnistas Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus.

„Võibolla Elektrilevi ei kõnetanud läänlasi, sest meil ei ole Läänemaal võrgupiirkonda. Tegime otsepostitusi e-maili teel. Kuna Läänemaal meil kliente pole, siis otsisime avalikest andmebaasidest kliendikontakte,” märkis Ruus.

Samas ilmus juulis Lääne Elus toonase ettevõtlusministri Urve Palo arvamuslugu, kus ta kinnitas, et kiire interneti sooviavaldusi hakatakse koguma sügisel, kui ühenduste ehitaja on selgunud. Viimase miili konkursi võitja selgus alles nädal tagasi, 29. oktoobril. Ühtlasi teatas Elektrilevi, et kogus juba suvel sooviavaldused ja ehitab nende alusel võrgu.

Eile õhtul teatas Elektrilevi kommunikatsioonijuht Tuuliki Sokmann, et läänlaste tõttu otsustas ettevõte uuesti kiire interneti avaldusi vastu võtma hakata ja neid saab Elektrilevi koduleheküljel esitada aasta lõpuni. „Tegime seda läänlaste pärast, aga ka teiste maakondade elanikud saavad avaldusi esitada,” ütles ta.

Sokmanni sõnul ei anna avaldus garantiid, et ühendus rajatakse, aga kasvatab selle tõenäosust. „Kui avaldus tuleb üksikust kohast, kuhu võrku vedada on väga kallis, on šansid väiksemad. Võtame valikus ettepoole asulad, kus inimeste huvi on suurem,” ütles ta.

Riigi raha toel rajatavale 48 kiire interneti ühendusele lisaks lubab Elektrilevi Läänemaale veel umbes 1000 samadel tingimustel ühendust. „Seegi hulk võib võrgu ehitamisel suureneda,” ütles Ruus.

„Milliseid piirkondi Läänemaal täpsemalt kiire interneti võrguga katma hakkame, on praegu veel vara öelda, sest plaanid ei ole paigas. Aga nii palju saame öelda, et tuhat ühendust tulevad kohtadesse, kus head ühendust ei ole,” lisas ta.

„Võrguga liitumise tingimused, sealhulgas hind, on igal pool samad, olenemata sellest, kas tegemist on valge alaga või muu alaga,” kinnitas Ruus.

Läänemaa ja Raplamaa omavalitsuste ühine viimase miili ettevõte Digikond kogus Läänemaal umbes 1900 kiire internetiga liitumise sooviavaldust. Digikond lõpetas tegevuse, kui Palo otsustas, et riigi toetust ei saa omavalitsused, vaid see läheb riigifirmale Elektrilevi. Digikonna projektijuhi Olav Harjo hinnangul tuleb sooviavalduste suur erinevus sellest, mis tasandil asju aetud on. „Mina ei teinud mingit erilist kampaaniat, ei võtnud Eesti Ekspressi reklaami. Külaelanikud ise suhtlesid omavahel, kogusid avaldusi. See oli kogukonna töö,” ütles ta avalduste arvu kümnekordse vahe kohta. „See ongi kogukonna tasandi ja „kaugelt-kõrgelt helikopterilt”-tasandi erinevus.”

„Teine põhjus on loomulikult ka see, et tuleb käegalöömismeeleolu. Teed avalduse ja see visatakse kõrvale. Ma ise ka ei oleks uuesti hakanud avaldust tegema,” lisas ta.

Harjo hoiatas juba aasta tagasi, et konkursi eesmärk on anda viimase miili ühenduste ehitusraha Elektrilevile. „Üllatust ei olnud,” ütles ta konkursi tulemusi kommenteerides.
Palo ütles mullu oktoobris, et viimase miili konkursi võitja peab tegema koostööd omavalitsustega ja kasutama juba kogutud sooviavaldusi. Elektrilevi teatas eelmisel nädalal, et ei kasuta omavalitsuste kogutud andmeid, põhjendades seda andmete kehva kvaliteediga ja andmekaitse nõuetega.

Konkurent pakkus 200 ühendust

Elektrilevile konkursil kaotanud OÜ Corle kavatses ehitada Läänemaale 200 ühendust – üle nelja korra rohkem kui Elektrilevi. „Eelkõige tihedama asustusega küladesse, mis asuksid Eesti Lairiba sihtasutuse baasvõrgu lähedal,” ütles Corle juht juhi Priit Uuemaa.

„Riik oli konkursi üles ehitanud selliselt, et pakkuja võis ise omal äranägemisel valida välja, kuhu on kõige odavam valguskaabel ehitada,” selgitas Uuemaa. „Läänemaal on ühe aadressi ehituskulu palju kõrgem kui Harjumaal.”