Sihtasutus Läänemaa juhib oma pöördumises Raul Siemi tähelepanu sellele, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on disaininud kiire internetiühenduse toetusprogrammi viisil, mis jätab valdava osa läänlasi ilma võimalusest toetust saada.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel seisab, et internetiühenduse omamine on tänapäeval muutunud elementaarseks vajaduseks töö tegemisel, riigiga asjaajamisel, ostude sooritamisel jne. Kuna telekommunikatsioonivõrkudesse tehtavad investeeringud on kapitalimahukad, siis on erasektor aktiivselt tegutsemas ainult tiheasustusega piirkondades, kus konkurentsist tulenevalt on internetiühenduste kvaliteet parem ja hind odavam, kui väiksema rahvaarvuga maapiirkondades.
Digitaalset lõhet vähendamiseks linna- ja maapiirkondade vahel on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 internetiühendustega seoses kolm eesmärki: kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav, igale maal elavale perekonnale tagatakse mõistliku hinnaga kommunikatsioonid, luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (nn viimase kilomeetri toetus) ja toetatakse lairibateenuste kättesaadavuse parandamist kõikjal Eestis.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.09.2020 kirjas seisab, et nn „viimase miili“ jaoks eraldatud 15 miljonit eurot on jagatud kaheks toetusmeetmeks. Esimene meede on mõeldud sideettevõtjatele investeeringutoetuseks ja teine meede koos 9 miljoni euroga on suunatud lõpptarbijatele kiiret ühendust võimaldavate kaabel- või traadita püsiühendusvõrkudega liitumisega seotud kulude hüvitamiseks.
Lõpptarbijale mõeldud meetme kodulehel on võimalik igal soovijal kontrollida vastavast kaardirakendusest abikõlbulikke aadresse. Kaardirakenduse all on lisaks tabel, kus on kirjas toetusprogrammi kinnitatud sideettevõtjad.
„SA Läänemaa koos Läänemaa omavalitsustega levitas vastavalt MKMi palvele infot ning selle käigus tuli elanikelt palju pahameelt. Nimelt on paljud Haapsalu linna ja Lääne-Nigula valla aadressid abikõlbulikud, kuid meetmest pole võimalik toetust taotleda, kuna piirkonnas puudub toetusprogrammi kinnitatud sideettevõtja. Ainsana on Lääne maakonnas tegutsevaks teenusepakkujaks nimetatud OÜ ProDigi, mille puhul on lisainfona teenuspiirkonnana märgitud haldusreformieelsed vallad, mida käesoleval hetkel enam ei eksisteeri (enamus nendest on Pärnu maakonna all). Mitmed pöördumised OÜ ProDigi poole liitumise hinnapakkumise saamiseks on saanud vastuse, et antud piirkonnas, st Läänemaal (va Vormsi saar), ei ole firmal soovi teenust pakkuda,“ seisab SA Läänemaa nõukogu esimehe Urmas Suklese allkirjaga pöördumises.
„Lõpptarbijale mõeldud meetmesse saab taotlusi esitada vaid kuni 30. novembrini 2020 ning meie hinnangul ei ole reaalne, et nii lühikese perioodi jooksul mõni ettevõte veel programmiga liitub ning olukord paraneks. Pöörame Teie tähelepanu asjaolule, tulenevalt eeltoodust ei ole kõigis Eesti piirkondades, sh Läänemaal, tagatud lõpptarbijate võrdset kohtlemist ning võimalus toetust saada sõltub erafirma otsusest,“ märgib Sukles.
SA Läänemaa ootab Raul Siemilt vastust järgmistele küsimustele:
1. miks kõik piirkonnad ei saa võrdselt osa toetusmeetmest?
2. miks eelnevalt nimetatud probleemi osas pole meetme kodulehel tähelepanu pööratud ja lastud inimestel tulutult aega kulutada, et saada lõpuks vastus, mis nad täielikult meetmest välistab?
3. miks pole meede disainitud selliselt, mis võimaldaks rohkemate pakkujate
osalemist teenuse pakkumisel?
4. mida ja millal kavatseb MKM ette võtta, et nimetatud probleemi lahendamiseks?
„Loodame siiralt, et tulevikus saavad toetusmeetmed koostatud nii, et nad ka tegelikult toetavad püstitatud eesmärkide täitmist. Kõik inimesed Eestis, olenemata nende elukohast, väärivad kiiret internetiühendust,“ lisab Sukles lõpetuseks.
Kummis rinnaga boliitikud uhkeldasid – kiire internet üle kogu riigi. Nüüd 30 meetrit kaablikraavi 8000EUR-i, Läänemaa toetuse taotlusvõimalusest ilma jäetud, svensson kitsad kaablikõrid maasse pannud, jne. Kus te olete igasugu kõntslerid ja muud toolisoojad?
Täielik ajugeenius!