Sügisene kellakeeramine segab vähem kui kevadine

Öösel tuleb kella tund aega tagasi keerata. Talveajale tagasiminekuga läheb Eesti taas üle vööndiajale.

Haapsalu Pääsupesa lasteaia direktori Maarika Aru sõnul sobib just talveaeg lasteaialastele rohkem kui suveaeg. „Tundub, et varase tõusmisega suveaeg ei ole meile kõige parem. Kui me lasteaias õue läheme, siis on muru alles märg. Kui päike on muru ära kuivatanud, siis lähevad lapsed juba lõunat magama,” ütles Aru.

Aru sõnul pole suvine varane ärkamine 21. sajandi elukorralduse puhul enam vajalik. „No mõelge ise, me ei lähe ju heinale. Kuhu meil kiiret on?!” ütles Aru.

Just kevadine kellakeeramine mõjub Aru sõnul lastele halvasti – nad on väsinumad, ei saa aru, miks nad peavad tund aega varem magama minema ja üldse läheb kogu päevarütm sassi. Kevadise kellakeeramise asemel võiksid asutused, kus see on võimalik ja vajalik, muuta tööletuleku aega – tund aega varem tööle ja tund aega varem koju. „Meil lasteaias seda võimalust ei ole,” märkis Aru.

Haapsalu linna algkooli direktor Malle Õiglas ütles, et tema pole õpilaste puhul sügisese kellakeeramise mõju märganud. „Kevadel küll, siis saavad lapsed ju tund aega vähem magada, aga kevadel ollakse nagunii väsinumad, nii et võimalik, et see on ka sellest,” märkis Õiglas.

Ka Õiglasele endale on kevadine kellakeeramine raskem kui sügisene. „Mul läheb ikka kevaditi paar nädalat, et harjunud elurütm tagasi saada,” ütles Õiglas.

Õiglase sõnul pole erilist vahet, kas Eesti jääb edaspidi – kui kellakeeramine peaks lõpetatama – talve- või suveajale. „Kui organismi kaks korda aastas kellakeeramisega ei häirita, siis ei tohiks kumbki aeg mingeid vaevusi tekitada,” ütles Õiglas.

Haapsalu pereõde Liilia Allika ütles, et tema ise eelistaks suveaega – päev oleks siis pikem ja õhtud valgemad. „Meil on nagunii pimedat aega palju ja valget vähe. Tunnike valgemat aega päevas lõpus oleks suur asi,” ütles Allika.

Patsiendid pole Allika sõnul kurtnud, et kellakeeramine tervise kehvemaks muudaks. „Aga ütlevad, et häirib küll. Just esimese nädala jooksul pärast kellakeeramist,” ütles Allika.

Uuringud näitavad, et kellakeeramine mõjutab inimeste biorütmi, tuues endaga kaasa une- ja keskendumisprobleeme. Eriti tundlikud on lapsed.

Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidus on kokku lepitud, et seda tehakse ühel ja samal kuupäeval ja ajal. Talveaeg algab oktoobri viimasel pühapäeval kell neli öösel, suveaeg märtsi viimasel pühapäeval kell kolm.

Nüüd on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kellakeeramine lõpetada. Eesti toetab ettepanekut. Otsust pole veel tehtud, sest enne seda tuleb kokku leppida, kas jäädakse talve- või suveajale. Osa liikmesriike, näiteks Soome, on avaldanud soovi minna püsivalt üle talveajale, samas Läti pooldab suveaega. Eesti valitsus hakkab novembris arutama, kumba aega eelistada.

Eestis mindi esimest korda suveajale 1917. aastal. 2002. aastast on Eesti läinud üle suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Suveaja lõpetamine

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse 2017. aasta juunis Soome kodanikualgatusest, kui Soome parlamendile saadeti 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks. Pöördumise põhjus oli kellakeeramise negatiivne mõju inimeste tervisele suveajale üleminekul.