Kas sel aastal turvavad politseinikud, abipolitseinikud ja vabatahtlikud 1. septembril ristmikel ja ülekäiguradade juures, et esimene koolipäev õnnetusteta mööduks.
Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanema Indrek Tohtri ütes, et sõnum, mida politsei lapsevanematele ja lastele enne kooliaasta algust südamele paneb, on küll eelmiste aastatega sarnane, kuid elu näitab, et põhitõed vajavad siiski igal aastal ülekordamist.
„Lapsed on suvel tuisupeaks muutnud ja kipuvad liiklusreegleid unustama – kui kooliaeg tuleb, pole nad liiklusele keskendunud,” lisas noorsoopolitseinik Sirje Treiman.
Tohteri sõnul võiks lapsevanemad esimese klassi lastega enne esimest koolipäeva koolitee läbi käia ja vaadata, kus oleks sõidutee ületamised ja ülekäigurajad lapsele ohutuimad. „Vajadusel võiks valida veidi pikema, aga ohutuma koolitee,” ütles ta.
Ka autojuhte kutsus Tohter kooliaasta alguses üles suuremale tähelepanelikkusele. „Vaadake liiklust selle pilguga, et tänavad on täis väikesi lapsi, kes muidu iga päev marsruudil kodu ja kool ei liigu,” ütles Tohter.
Politseinikud manitsesid ka lapsi kooli ja koolist koju sõidutavaid vanemaid jälgima kooli ümbruses liiklusmärke ja –korraldust. „Võiks kaine mõistusega vaadata, kus on võimalik peatuda või parkida nii, et see teisi sõidukeid ei takistaks,” ütles Tohter. Ta tõi näiteks eelmise aasta kui avaaktusele tulnud vanemad parkisid Haapsalu algkooli juures mitmes reas nii, et liinibuss ei pääsenud läbi. „Eesmärk pole ju last võimalikult kooli ukse ette saada, vaid võimalikult ohutult maha panna,” lisas Treiman.
Treiman juhtis tähelepanu sellelegi, et Haapsalu põhikooli juures on Kuuse tänav sel suvel rajatud kõnnitee tõttu kitsam ning peatunud autost kõrvalt mööda sõita ei saa. See võib hommikuti kaasa tuua ummikuid koolimaja ees.
Rattaga kooli
Tohteri sõnul on sel aastal olnud mitmeid õnnetusi jalgratturitega – põhjuseks see, et ratturid sõidavad ülekäigurajale ja eeldavad, et auto peab neile teed andma. Tegelikult rattal ülekäigurada ületades ratturil eesõigust ei ole. „Ohutum on rattalt maha tulla ja see käekõrval teed ületada,” rääkis ta.
Tohter lisas, et politsei on jõudumööda kergliiklusele tähelepanu pööranud ja silma on torganud see, et väga palju on korrast ära piduritega rattaid: „Pidureid tuleks timmida või välja vahetada, sest kui lapsed sõidavad kõrvaltänavatel hooga, siis nad ei saa ju korrast ära piduritega ratast pidama.”
Treimani tuletas meelde, et ka alla 16aastased ratturid peavad kandma ka kiivreid.
Koolikiusamine
Paraku võib uus õppeaasta rõõmu kõrval tuua kaasa ka muresid. Üks nendest on koolikiusamine. Treimani sõnul on koolikiusamisest jagusaamise märksõna märkamine: „Tuleb märgata, sekkuda ja teavitada.”
Tohter lisas, et kui vanemad või õpetajad märkavad lapse käitumises muutusi, tuleks selle tagamaid uurida. „Laps võib-olla ise kohe ei räägigi, aga siis tuleks uurida tema sõprade käest,” ütles ta.
Kui lapsel on mure, ei tohiks ta seda Treimani sõnul vaka alla hoida, vaid sellest rääkima: „Kõigepealt kõige lähedasemate inimestega nagu vanemad, klassijuhtaja või kooli sotsiaalpedagoog.” Tõsisemate asjade puhul võib sekkuda juba politsei – noorsoopolitseinike kontaktid on igas koolis.
Ka veebikiusamiste puhul tuleks Treimani sõnul sellest täiskasvanutega rääkida või pöörduda veebikonstaabli poole.
„Igal lapsel on õigus kooli tulla hea tujuga ja samamoodi sealt ära minna,” ütles Treiman
