Silt: Indrek Tohter

[caption id="attachment_384106" align="alignnone" width="1920"] Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul antakse purjus alaealised vanematele üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel läbi viidud politseireidi käigus tabas politsei kaheksa purjus alaealist. Haapsalu politseijaoskonna piirkonnagrupi juhi Indrek Tohtri sõnul kontrollisid politseinikud reidi käigus kohti, kus alaealised tavatsevad koguneda.

[caption id="attachment_384106" align="aligncenter" width="2000"] Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul tuleb vägivallast politseile teada anda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanema Indrek Tohtri sõnul tuleb lähisuhtevägivallast rääkida, sest igale inimesele peab olema tagatud normaalne elu. Lähisuhtevägivald on Tohtri sõnul olnud politsei teravdatud tähelepanu all 2000. aastate algusest. „See ei ole meie jaoks väga vana teema. Nõukogudeaegse igandina 1990. aastatel politsei sellele suurt tähelepanu ei pööranud,” tunnistas Tohter. Tema sõnul tuli siis selliste juhtumite puhul pöörduda tsiviilkohtusse. Muutus tuli 2004. aastal, kui kehtima hakkas karistusseadustik. „Nüüd on jõutud sinnani, et selle teema tähtsust teavad isegi lapsed lasteaias,” ütles Tohter. Perevägivallast rääkimist peab Tohter oluliseks, sest ükski inimene ei peaks kellegi teise surve või pinge all elama. „Inimesed peavad olema oma otsustes ja tegudes sõltumatud,” ütles ta. Läänemaal oli sel aastal novembri keskpaigaks politseile teada antud 145 perevägivalla juhtumist, üle Eesti registreeriti kümne kuuga teateid 12 455. Ligi kolmandikul juhtudest on osalised olnud ka lapsed – nad viibisid kas samas toas, nägid kõike pealt või kannatasid ka ise. Selliste juhtumite nägemine avaldab lapsele suurt mõju – ta omandab kas eluks vale mustri või saab psühholoogilise trauma. Kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtudel tarvitab mees vägivalda oma naise vastu, kuid Tohtri sõnul liigitub lähisuhtevägivalla alla igasugune lähedaste inimeste vaheline vägivald. Ka see, kui 50aastane joodikust poeg nõuab pensionipäeval raha oma 75aastaselt emalt või isalt. „Alati polegi asi löömises, vaid võib olla ka vaimne vägivald või materiaalne sõltuvussuhe,” ütles Tohter.

[caption id="attachment_376456" align="alignnone" width="2000"] Saaremaa piirkonnapolitseinik Kaisa Nurme tuletab meelde, et seenele tuleb kaasa võtta laetud ja töökorras telefon. Foto PPA[/caption] Pärast pikka põuaaega on saabunud vihmasajud on seenelised metsa meelitanud. Paraku tuleb politseil peaaegu igal sügisel mõnda eksinud seenelist metsast välja juhatada. „Kui arvatakse, et inimesed eksivad ära võõras metsas, siis tõenäoliselt see nii ei ole,“ ütles Haapsalu politseijaoskonna piirkonna grupijuht Indrek Tohter. Tema kogemused näitavad, et enamasti eksitakse tuttavatel radadel ja tuttavates metsades. „Nii-öelda oma maja taha,“ tõdes ta.

Jalgrattavarguste ohvrid kasutavad varastatud ratta leidmiseks pigem sotsiaalmeedia abi kui pöörduvad politsei poole, kuigi korrakaitsjad soovitavad teha just viimast. Soojad ilmad tänavatele toonud rohkem jalgrattureid, kuid liikvel on ka rattavargad. Pea iga päev postitab keegi sotsiaalmeediasse info ratta kadumisest. „Inimesed jagavad infot ratta kadumisest pigem Facebookis kui teavitavad sellest politseid – sellepärast ei oska ma ka hinnangut anda, kas võõras ratas on võetud kasutusse ajutiselt ja hiljem maha jäetud või on tegemist päris vargusega,“ ütles Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem Indrek Tohter.

[caption id="attachment_351738" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu tähistas vana aasta lõppu teist aastat valgusmänguga – valgustatud olid promenaad ja raudteejaam. Promenaadil tegi valgusmängu Eventech ja raudteejaamas Maivel OÜ. Valgusmäng kahes paigas läks linnale maksma 5000 eurot. Kuigi Haapsalu linnavalitsus otsustas teist korda saata ilutulestiku asemel aasta ära valgusmänguga, lasid haapsallased südaööl  rohkelt rakette. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Jõulud ja aastavahetus möödusid nii päästjate, politsei kui ka Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) jaoks pigem tavapäraselt rahulikult. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul oleks võinud ju arvata, et kuna valitsus aastavahetuseks kellaajapiirangu tühistas, juhtub ka palju õnnetusi, aga tegelikult pühad haigla EMO koormust ei suurendanud. „31. detsembrist 2. jaanuarini käis EMOs 63 patsienti, mis on täiesti tavapärane,“ ütles Lepmets. Õendusjuhi sõnul on ka see täiesti tavaline, et nädalavahetusel pöördutakse mure korral just EMOsse. „Sest inimestel polegi siis kuhugi mujale minna,“ nentis ta.

[caption id="attachment_326128" align="aligncenter" width="2000"] Meelis Laurmann. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääne prefekt Kaido Kõplas saatis teenindusettevõtetele märgukirja, milles teatas, et politsei hakkab senisest suuremas mahus kontrollima koroonapiirangute täitmist. „Nii terviseamet kui ka politsei pööravad edaspidi senisest enam tähelepanu COVID-tõendite kontrollile ettevõtetes,” kirjutas Kõplas.