Valitsuskabinet toetas Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) 20 miljoni euro eraldamist, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.
Maaeluminister esitab rahandusministeeriumile valitsuse reservfondist raha eraldamise taotluse, et luua võimalus põllumeestele soodsa laenu andmiseks põuast tingitud käibevahendite puuduse leevendamiseks ning toetada käendusi.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et põuast tekkinud kriis põllumajandussektoris vajab riigi tuge. „Tänase põhimõttelise otsuse ja põllumehi toetavate teiste sammude eesmärk on anda põllumeestele tugev seljatagune. Valitsuse jaoks on väga oluline, et äärmuslikud ilmastikuolud ei sunniks põllumehi oma tegevust piirama või sootuks lõpetama,“ lausus Ratas.
Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas, et valitsus ei jäta põllumehi hädas üksi. „Täna on kolmandikul põllumeestest põua tõttu probleeme käibevahenditega. Sektori hinnangul võib aasta lõpuks selliste põllumeeste arv teist sama palju suureneda. Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisamiljonite eraldamisega saame aidata põllumeestel keerulise aja üle elada,“ ütles Tamm.
Maaeluminister rõhutas, et koostöös Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga hoolitsetakse selle eest, et põuast tingitud probleemid toetusnõuete täitmisel saaksid lahendatud võimalikult põllumehesõbralikult. „Oleme pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole, tänu millele saime erisuse, et tänavu tohib loomasööta varuda ka tootmispiiranguga ökokesa aladelt, mis on saanud rohestamise toetust,“ sõnas Tamm.
Euroopa Komisjon andis liikmesriikidele ka õiguse teha suuremas mahus otse- ja maaelutoetuste ettemakseid ning lisaks saavad riigid toetada oma põllumehi riigiabi toel. Valitsus pooldab ka otsetoetuste kiiremat välja maksmist.
Lisaks saatis maaeluministeerium pankadele ja kokkuostjatele palve leida võimalusi kokkulepeteks, kui põllumajandustootjatega sõlmitud lepingute täitmisel esineb takistusi. Pöördumises paluti mõistvat suhtumist, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.
Osaliselt annavad leevendust ka tänavu suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused, mis kasvavad mullusega võrreldes ligi 10 miljonit eurot, pea 134 miljoni euroni. Lisaks jätkab valitsus lubaduste täitmist ja maksab sel aastal riigieelarvest täies mahus ehk 18,4 miljoni euro ulatuses otsetoetusi.
Eelmise aasta sademeterikas ja tänavune põuane ilm näitab põllumajanduses riskijuhtimise üha suurenevat olulisust. Maaeluministeerium on seetõttu valmistanud ette maaelu arengukava muudatuse, millega nähakse ette 2 miljoni eurose eelarvega põllumajanduskindlustoetus.
Taust
- Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on vähendanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Kuiv ja kuum oli ka juuli.
- Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on viinud loomasööda puuduseni – rohusööda esimese niite saagikus oli vaid 30–50% võrreldes eelmiste aastatega ning jätkuv kuumus ei võimalda head saaki saada ka hilisematest niidetest.
- Samuti kannatab põua käes suvivili ning prognoositakse, et sõltuvalt piirkonnast jääb 30–70% tänavusest saagist saamata. Talivili on kuivust veidi paremini talunud, samas eelmise sügise liigsed sademed ei võimaldanud seda plaanitud mahus külvata. Probleeme saagiga on ka kartuli- ja köögiviljakasvatajatel.
Looduse vastu muidugi ei saa ja abi on alati teretulnud AGA ! Kas põllumehed ei peaks headel aastatel koguma mingisse fondi vahendeid,et neid siis halbadel aastatel kasutada ? Muidu heal aastal on kõik minu aga kehval aastal maksumaksja avita !
Olen mitme väikefirma omanikeringis ja viimase 20 aasta jooksul on riik koos pankadega ainult kaikaid kodarasse püüdnud ajada !
Hea tähelepanu juhtimine. Nii on ja riske on muudelgi aladel äri tegemisega. Põllumehed on endale võtnud ilmariski. Ei ole minagi põllumeestele abikäe ulatamise vastu, aga anname teistele ettevõtjatele ka pisut julgust tagasi.