Lääne Elu uuris seitsmelt Läänemaa inimeselt, mida tähendavad neile ülestõusmispühad ning kas ja kuidas neid tähistatakse.
Müüriääre kohviku pidajad Rein ja Marget Vatku
Rein: Pereringis tähistame küll ja teame selle tähendust. Suur reede ei ole rõõmupüha, ülestõusmispüha küll.
Marget: Eks ta on rohkem kevadpüha, loodus ärkab. Pereringis ei ole ta meil kirikliku pühana. Pashat teeme ja mune värvime, aga sügavas kiriklikus mõttes ei tähista.
Rein: Eks see ole kasvatuse küsimus. Oleme nõukogude ajast tulnud ja see pole niiviisi juurdunud. Marget on natuke paremal olukorras, tema vanaema oli usklik inimene.
Janno Jürgens, Haapsalust pärit filmirežissöör
Kevad, kevad on tulnud. Muud minu jaoks otseselt ei tähendagi. Kui koju vanemate juurde lähen, siis kindlasti koksitakse mune, aga ise oma perega ilmselt mitte.
Jaanus Kõuts, Haapsalu lasteraamatukogu juhataja
Minu jaoks nagu kõigile kristlastele on see kõige suurem püha. See on oluline aeg. Kindlasti lähen kirikusse. Tunded selle ajaga seoses on erinevad. Ühelt poolt on see kannatamise aeg, teiselt poolt suur rõõm. Jõulud, Jeesus Kristuse sünnipäev, on ju väga toredad, aga ilma ülestõusmiseta poleks ka jõuludel tähendust.
Muidugi on meil kodus oma traditsioonid: munadevärvimise traditsioon, rahvakalendri ja uuema aja kombed. Meie poeg küsis juba paar nädalat tagasi, kui ilm hakkas kergelt kevadiseks minema, millal võiks õue mune otsima minna.
Jüri Keskpaik, ornitoloog
Ma ei oska öelda. Võtan neid pühi ühelt poolt kui kristlikke, aga samas tean, et luterlik kristlus on oma olemuse poolest elu eitav ja ta ei ole minus sees. Eestlastele on omane looduseusk, see on igaühes meist ja igaüks peegeldab seda oma olemusega. Seepärast on see kevadepüha. Linnud tulevad, just istusin väljas ja kuulasin, kuidas musträstas laulab. Nii et jah, võtan seda kevadepühana, mitte kristliku lihavõttepühana.
Ülo Kalm, Rannarootsi muuseumi direktor
Ikka tähistan, pereringis. Munad värvime kindlasti ära. Ma ei ole küll süvausklik, aga lihavõtted on olnud meie peres küll nii kaua, kui ma mäletan. Eks lapsepõlves olnud munade värvimine põnev tegevus. See ootus, kui munad värvitud said, mis mustrid planeeritud said ja mis välja tulid.
Küllike Valk, kirikuõpetaja
Kirikuõpetajana tähistan laulu ja tänupalve ning jumalateenistusega.
Käin pühapäeval ka nende koguduseliikmete juurest läbi, kes ei ole saanud näiteks tervise pärast ise kodust välja tulla. See on väga oodatud, inimesed on elevil ja tänulikud. See on vist minu leiutatud komme.
Kiriku jaoks on lihavõtted suurim püha ja seda püütakse tähistada võimalikult suurelt. Kahju, et meil Eestis on kirikud talvel nii külmad. Muidu oleks tore, kui saaks lastega kiriku vahekäigus mune veeretada ja lihavõttenäidendit teha. Meil on kolmapäeval Martna kogudusemajas kogukonna munavärvimistalgud. Loodan, et tuleb palju lapsi. Oleme varem pidanud piparkoogiööd, kus on räägitud jõulujuttu ja mängitud jõulunäidendit. Nüüd proovime koos mune värvida. Kirikuõpetajal on ju altarile vaja vähemalt korvitäit ilusaid mune ja koguduseliikmetele jagamiseks ka. Püüame neid talgutel üheskoos värvida, kaunistada ja pakkida. Kindlasti räägin sinna juurde ka Jeruusalemma lugu, aga lasteloona – jänkud ja tibud on ka mängus. Kindlasti on värvimise kõrval tähtis ka info, kas lihavõtted on ainult jänkud ja munad või on seal suurem lugu taga, ja kui on, siis milline.
Isiklikult käin lihavõttepühade ajal sõprade juures mune viimas, sõpradega läbikäimine on sel ajal väga tähtis.Enda lapsi olen püüdnud kasvatada nii, et nad sel ajal üksteise kõrval oleks. Oleme just ülestõusmispühade ajal käinud laste ristivanemaid läbi, et rõõmu jagada. Nagu jõulude ajal jagame kingitusi, nii jagame nüüd armastust ja kokkukuuluvustunnet. Ise ristivanemana olen püüdnud sel ajal ikka ristilastega kokku saada.
